Kõne isamaale - esitatud Tartu Kutsehariduskeskuse aastavahetuse peol

Eellooks

Detsembris paluti mul esitada minu töökoha, Tartu Kutsehariduskeskuse aastavahetuse peol kõne isamaale. Nõustusin kõhklemata, sest üliõpilaskorporatsioonis olen samalaadseid kõnesid pidanud korduvalt. Tundsin, et aasta 2012 tõi ka mõtteid ja soove, mida tahtsin hingelt ära öelda. Seetõttu alustasin kõne koostamisega varakult. Valmiv kõne oli mõjutatud R.Rebase "Skandaalipõhine Eesti", K.Muuli "Valetamispõhine Eesti" artiklitest ning vahetult linastunud filmist "Kääbik." Seejärel sekkus minu loomeprotsessi aastavahetus ja Tujurikkuja Eestlase klipp. Pikemalt mõtlemata hävitasin eelnenud kõne ning kirjutasin uue.

Enda jaoks ja ajaloo huvides toon ettekandmisele läinud variandi ära, tegelikkus kukkus kindlasti välja teistsugune aga mõtted olid alljärgnevad.

Kõne isamaale

Oh millal ükskord nähakse, kui halb on olla eestlane, kõrged on hinnad ja külmad on ilmad.Päikest meil ei ole või kui on, siis ta ei sära, kas me jõuame seda kõike kannatada ära?

Rääkimaks Eestist, isamaast tahan alustada meist palju kaugemalt. Kas teadsite, et Eestis miinimupalka saav inimene kuulub maailma rikkaima 15% hulka? Kas teadsite, et vaesusesse, nälga on minu kõne algusest saadik surnud juba 18 last? Nälga. Ü k s  l a p s  s u r i  v e e l nälga. Jälle üks laps suri nälga. Iga kolme sekundi järel sureb UNICEF järgi üks laps vaesuse tõttu. Jah, Eestis on ikka väga raske elada.

1960 on aasta mil, minu vanemad sündisid. Sellel aastal ületas maailma rahvastiku arv kolme miljardi inimese piiri. Tänapäeval on miljardeid märksa rohkem. Tänapäeval sümboliseerib kolm miljardit inimeste arvu, kellel kuluks tänase peo osavõturaha teenimisele aega neli päeva. Et teenida 7 €. Samal ajal ei tohiks nad millelegi muule kulutada. Jah, aga meil siin Eestis on tegelt ka raske elada. Üks miljard inimest peaksid tänasest peost osavõtmiseks tegema 10 päeva tööd - kaks meie töönädalat. Nende mõistes 10 päeva, sest neil ei ole ette nähtud seadustega puhkepäevi ja limiteeritud tööaega. Oh millal ükskord nähakse, kui raske on ikka olla eestlane.

2011 aastal tabas Jaapanit tsunami. Selle tulemusena hukkus ligi 16 000 inimest, 130 000 hoonet hävis täielikult. 2010 toimus Haitil maavärin, selles hukkus 316 000 inimest. 2005 aastal möllas Eestis tugev jaanuaritorm, tõeline looduskatastroof. Täielik häving. Hukkus üks inimene, ükski hoone ei hävinenud. Ilmad on meil ikka tõsiselt halvad, küll on ikka raske olla eestlane.

2009 aastal peksti ja piinati surnuks Venemaal Sergei Magnitski, kes tõendas ära kümnete korrumpeerunud ametnike, poliitikute petuskeemid. Sergei suri vanglas, saamata mingisugust ravi. Sügisel 2012 suri tema peamine võtmetunnistaja kahtlastel asjaoludel. Pretsedent loodi 2012 lõpus, mil Magnitski anti kohtu alla post mortem. 2012 oleme Eestis kuulnud valges kampsunis poliitiku hädaldamist, et prokuratuur kiusab teda. Jah, eestlaste hetkel läbielatavad kannatused on ikka võimsad küll.

Mis ma tahan oma eelnenud jutuga öelda? Teinekord tuleb elu vaadata perspektiivis. Hoolimata meie raskest elust, meie muredest, vaevadest oleme oma riigiga - Eestiga alles ka täna, aastal 2013 ja meil läheb ikka väga hästi. Mitte ilmaasjata pole teadlased öelnud, et oleme geopoliitiliselt justkui vanajumala selja taga. Meil ei ole suuri maavärinaid, nälga, sõda. Isegi naabritega oleks võinud meil minna märksa hullemini, kui me asuksime keset mässavat Aafrika. Mul on hea meel, et meid kurvastavad tänases Eestis poliitikute valetamised, et me pöörame tähelepanu korruptsioonile ja inimestele meie ümber, kes on meist nõrgemas seisundis. See kõik näitab, et Maslow püramiidist lähtudes oleme jõudnud kõrgemale tasemel. Meile põhimureks ei ole meie julgeolek, nälg, surma vältmine sõjas.

Mida võiks Eesti oodata oma kodanikelt praegu. Võibolla sama, mida ütles hiljuti linastunud filmis Kääbik, päkapikukuningas oma kamraadidele. Ootan teilt - lojaalsust, autunnet ja hakkajat meelt ja rohkem ma ei saagi teilt tahta. Seda kõike vajab ka meie riik. Riik, mille üle olen ma uhke ja kus on mul väga hea elada.  Head 95. sünniaastat Eesti! Ela igavesti Eesti Vabariik!