Asjad mis mulle meeldivad

Aasta 2012 on lõppemas ning kokkuvõtvalt võib öelda, et oli väga tormiline aasta. Tõstatati väga palju teemasid ja otsiti lahendusi suurematele ja väiksematele muredele. Kahjuks kõik mured ei saanud lahendatud või asjakohast-usutavat vastust. Toon ära siinkohal 18 küsimust, millele ei ole mina selle aasta jooksul saanud ammendavaid selgitusi. Äkki oskab keegi vastata või lisada mõne olulise probleemi, mis jäi kahe silma vahele. Juhtunu meenutamiseks, lingin juurde ka asjakohast materjali. Kust sai siis Silver Meikar selle raha, mille ta andis Reformierakonna toetuseks? Tema väidab, et Lillolt. Uurimine aga tõdes, et tõendeid ei ole võimalik leida. Asjakohane materjal: Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Milline on see rahaline maksimumpiir, milleni on Eesti valmis panustama Euroopa Liidu stabiilsusesse ? Kas see piir on 138 miljonit eurot, 1 miljard eurot, 4 miljardit või 100 miljardit? Suurendame seda piiri lõpmatuseni või on mingi number? Asjakohane materjal : Kristjan Le

Taust Markit.eu on üks Eesti suuremaid (suurim?) ettevõtetele suunatud, it-kaupade müüjaid. Markit tegutseb veebipõhiselt, ilma reaalse poeta. Markit pakub oma teenuseid 26 Euroopa riigis. MarkIT Holding AS müügitulu 2011 aastal oli 34 467 415 € ja ärikasum 76 038 €. Markit-sse on investeerinud ka Skype loojate riskikapitalifirma Ambient Sound Investments. Markit võimaldab tellida kaupa väga paljudest Euroopa suurtest IT-hulgiladudest, kusjuues kauba hind ja tarneaeg võib erineda väga suuresti iga eseme puhul. Kuna Markit.eu on toodud siinkohal positiivse "uue äriloogika" näitena siis käesolev keskendub pigem asjadele, mis nad õigesti teevad. Markit-i omapäraks on ka avatud hinnastamine - st omapoolne marginaal on 5-9% vahepeal. Ostuprotsess Leiad endale vajamineva toote Teed valiku lähtuvalt toote hinnast ja vajadusel ka tarneajast Praktiliselt iga tellimuse puhul on näha iga üksiku eseme asupaika (sinna saabumisaega ja lahkumisaega) veebi vahendusel - Markit võim

Taust Euronics on üks suuremaid tarbeelektroonika jaekette Eestis. Euronicsi kaubamärk on tuntud Euroopas laialdasemalt, kuid üldjuhul on tegu iseseisvate müüjatega ühe ostugrupi nime all. Eestis oleva Euronicsi juriidilise keha - Antista AS müügitulu 2011 aastal oli 40 450 367 € ja ärikasum 859 416 €. Huvitavate faktidena tasub mainida, et Antista AS kuulub 100%-liselt OÜ-le Raglor. Euronicsi grupi kodulehe järgi esindab aga Euronicsit Eestis Euronics Baltic OÜ. Eestis on Euronicsil 14 jaepoodi, Lätis ja Leedus on mõlemas 4 kauplust. Sarnaselt Bauhofi veebipoega hakkab silma, et Läti Euronics kasutab, Eesti Euronicsi eelmise lehega sarnast veebilehte ning Leedu Euronics isegi üle-eelmist. Euronicsil on keerukas omanike ja juhtimisstruktuur Ostuprotsess Kindlasti võib lugeja ostuprotsess erineda minu omast, kuid loodetevasti on võimalik saada aimu võimalikest kitaskohtadest. Läksime elukaaslasega poodi, ostmaks kohvimasinat. Kuna elukaaslasel oli sünnipäev, siis oli võima

Vastavalt lubadusele, anda ülevaade Eesti e-kaubanduse suundumustes 2012 ja ilmestada seda kolme näitega, toon ära siinkohal esimese näite - ehituskaupade müüja Bauhof. Taust Bauhof on üks tuntumatest ehitus- ja aiakauba müüjatest Eestis. Omab 12 füüsilist poodi üle Eesti ning 5 Leedus. Veebikauplus on Bauhofil olnud alles paar aastat. Bauhof Group AS müügitulu aastal 2011 oli 89 920 000 € ja ärikasum -3 429 000 €. Bauhof Leedu kodulehekülje puhul on kasutusel Bauhofi Eestis asunud kodulehekülje eelmise versiooni sarnane leht. Ostuprotsess Kindlasti võib erineda ostuprotsess, minu omast. Kirjeldan lihtsalt oma kogetut, konkreetse tellimsue puhul. Sooritad ostu veebipoest (sest nii on mugavam). Valid tarneviisiks, et lähed ise kohale (sest nii on soodsam ja tundus kiirem). Ootad paar päeva kuni tellimus käib läbi mingi protsessi (ja inimeste, kes töötlevad seda). Samal ajal on poes toode olemas riiulil (ca 50 eksemplari riiulil). Mõned päevad hiljem tuleb teade, et kaup

Aastal 2009 tegin väikese ülevaate Eesti e-kaubanduse tugevustest, nõrkustest ja ellujäämisest. Nüüd kirjeldan mõningaid muutuseid selles valdkonnas ning ühtlasi toon esile mõned eriti ilmekat näidet kahe suure, traditsioonilise ettevõtte püüdlusest siseneda e-kaubanduse turule. Toon ka paralleeli "uue-lähenemisega" võrreldes, miks traditsiooniliste ettevõtet puhul e-kaubandus ei pruugi tähendada lisanduvat mugavust. Esiteks - möödunud kolme-nelja aastaga pole oluliselt tõusnud Eesti internetikaubanduse osatähtsus kõigist ostudest. Aastal 2008 läbiviidud Netikulleri uuring ütles internetikaubanduse osatähtsuseks umbes 1% kaubanduse kogumahust. Aastaks 2012 on see tõusnud Statistikaameti andmetel vaid 1,5%-ni kaubanduse müügitulust. Teiseks saab esile tuua kindla tõusu ettevõtet arvus, kellel on müügikanal (e-pood) ka internetis. Väga heaks näiteks on siinkohal peaaegu kõik ehituspoed. Aastal 2009 ei olnud ühelgi tuntumal ehituspoel Eestis hindadega veebipoodi, nüüd on

Ma ei ole suurpere isa, mul on kõigest kolm last. Suurpere on Eestis vähemalt nelja lapsega pere. Suurpere liige on ainult üks kahekümne neljast riigikogu liikmest (allikas: http://riigikogu.ee ), kes on soetanud endale soodustingimustega Volvo . Kolmandik nendest ei oma üldse lapsi. Ma ei taha neile ette heita laste puudumist vaid viitan siinkohal nende kogenematusele elu sellise küljega.   Peale kolmanda lapse sündi pidi meie pere soetama 7-kohalise mahtuniversaali. Võibolla oleks saanud ka vähemaga hakkama, kuid väikelaste kohustuslik turvavarustus on tänapäeval väga ruumikas. See seab piirangud väiksemat sorti keskklassi auto soetamisele - pere lihtsalt ei mahu ära. Eriti kui minna külla vanaemale, võtta kaasa kõigile lastele vahetusriided ja väiksemale lapsele käru. Teinekord vajab lisaks perele transporti ka vanaema ja sel juhul jääb 5-st kohast ilmselgelt väheks. Nils Niitra kirjeldab 07.06 Postimehes , kuidas neljanda lapse lisandumine tõi kaasa autovahetuse, mis

Viimasel ajal kohe ei jõua siia kirjutada. Kogu minu olemasolev tekstide produtseerimisvõime on suunatud magistritöö kirjutamisele. Õigupoolest olen seda planeerinud juba mitu aastat ja sellel aastal tundub lõpp olevat lähemal kui iial varem. Magistritöö kirjutamine aga avas mu loomemahlade kraane pisut, mistõttu sai naljaviluks kirja pandud ka oma magistritöö kirjutamise protess joonisena. Esialgsed uurimised näitavad, et õige mitmel inimesel kulgeb lõputöö kirjutamine samas rütmis. Joonisel on lõputööks kulutatud aega ja selle aja jooksul loodud mahtu. Taibukamad lugejad näevad, et lõputöö kirjutamine on sarnane tehnoloogia adaptsiooni protsessiga, kus olulisel kohal on kuristik ehk " chasm ". Periood, millest ülesaamisest sõltub kas lõputöö valmib või mitte. Tavaliselt lõpeb kuristik kas ülikoolist väljalangemise, uue lõputöö teema valimise ning mõningal juhul ka ülikooli eduka lõpetamisega.

Andrus Ansip leidis hiljuti oma esinemisel parlamendis, et ACTAst on räägitud piisavalt, samas aga leidub ka inimesi, kes leiavad, et ACTA teemal pole veel peaaegu midagi jõutud rääkida. Mõlemad seisukohad on ekslikud. Andrus Ansipi seisukohta võib mõista, sest sellel teemal on tõesti olnud rohkem diskussiooni, kui oli näiteks mõni aasta tagasi käibemaksu tõstmise teemal (Aitäh  Hannes Astok paralleeli eest Postimehes 13.02 ). Samas on mõistetav ka ACTA vastaste seisukoht - selle teemal pole jõutud midagi rääkida. Tõesti ACTA-st pole palju räägitud, sest väga palju on räägitud Mart Laari ruumist, piraatlusest, kopeerimisest, Andrus Ansipi seemnetest ja fooliumist ja  Rein Langi täiskuust . ACTA-st kui lepingust iseenesest on sellevõrra vähem olnud juttu, sest fookus on olnud mujal. Kui vaadelda tasandeid, mis on tekkinud ACTA -st arusaamisel, siis neid on väga mitmeid. See on ilmselt ka põhjus,

Kaubandus-tööstuskoda korraldab kaitsealaste hangete seminari . Toimumiskoht on valitud sümboolne.

Lugedes ajakirjandusest järjekordseid uudiseid traagiliselt lõppenud liiklus- ja tuleõnnetustest tekkis huvi teada saada - kui suure osa moodustavad tegelikult sellised "välditavad surmad". Analüüsisin natuke aastate 2000-2010 suremuste põhjuste statistikat ning tulemused alljärgnevad. Välditavaks surmaks loen ma surmajuhtumit, mis on põhjustatud tahtlikult või tahtmatult inimese enda või kellegi teise inimese poolt. Kokku suri sellel perioodil Statistikaameti andmetel 192647 inimest . Pilt on nukker. Vaata pilti suurelt. Eesti suremuste statistika infograafik 2000-2010 Eesti suremuste statistika infograafik 2000-2010 by Mihkel Mikkelsaar is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported License . Kümne aastaga õnnetuste, mürgituste ja traumade tõttu surnute arv on paari tuhande inimese võrra suurem kui Rakvere linna rahvaarv . Rääkimata sellest, et südame ning muude vereelundite haiguste tõttu suri Eestis nendel aastatel ä

Käisin mõni aeg tagasi ühes Põlvamaa väikepoes. Mäletate veel neid? Selline väikese mõõtmetega, kus ümber keerama riiulite vahel ei mahu ja müüja teab lisaks kõikide sisenejate nimedele ka nende haigus- ning armulugusid. Lihtsalt tähelepanuväärne on, kuidas eksponeeritakse kodukohta ja soovitatakse kohalikke toiduained (toetate ju ostuga kohalikku tööstust). Kõigil kohalikel toodetel olid juures sildid "Parim Põlvamaalt!"- nagu näha ka minu halvakvaliteedilisel fotosüüdistusel. Lisaks oli poes müügil ka Põlvamaa limonaad. Päris äge, äkki on mujal maakondades ka sellised kampaaniad ja ma lihtsalt pole tähele pannud? Igal juhul on 5+ idee kohaliku kogukonna toetuseks-turunduseks. Tehke järgi või makske kinni. JLNEJMTT