Nõrgematest nõrgemad – miks ma ei häbene enda antud häält Riigikogu valimistel

Ma ei ole suurpere isa, mul on kõigest kolm last. Suurpere on Eestis vähemalt nelja lapsega pere. Suurpere liige on ainult üks kahekümne neljast riigikogu liikmest (allikas: http://riigikogu.ee), kes on soetanud endale soodustingimustega Volvo. Kolmandik nendest ei oma üldse lapsi. Ma ei taha neile ette heita laste puudumist vaid viitan siinkohal nende kogenematusele elu sellise küljega.  

Peale kolmanda lapse sündi pidi meie pere soetama 7-kohalise mahtuniversaali. Võibolla oleks saanud ka vähemaga hakkama, kuid väikelaste kohustuslik turvavarustus on tänapäeval väga ruumikas. See seab piirangud väiksemat sorti keskklassi auto soetamisele - pere lihtsalt ei mahu ära. Eriti kui minna külla vanaemale, võtta kaasa kõigile lastele vahetusriided ja väiksemale lapsele käru. Teinekord vajab lisaks perele transporti ka vanaema ja sel juhul jääb 5-st kohast ilmselgelt väheks.

Nils Niitra kirjeldab 07.06 Postimehes, kuidas neljanda lapse lisandumine tõi kaasa autovahetuse, mis suurelapselisele perele on väga kulukas ost.  Kasutatud, mõistlikus seisukorras mahtuniversaali hind on suurusjärgus 10000€. Samas suurusjärgus on  ainuüksi soodustus, mida anti Riigikogu liikmetele populaarseima auto - Volvo XC60 (19.06 EPL andmetel) soetamiseks. Nagu ütlesin, ma ei heida neile Riigikogu liikmetele ette nende lastetust, küll aga osutan nende võimetusele näha asju suure pere vaatepunktist. Nagu ei kujuta nelja lapsega elu ette ka mina.

Meie riik on saanud hakkama väga vinge kaubandustehinguga – igaüks võib soetada endale Kredexi abiga megaägeda elektriauto poolmuidu. Juba nädalapäevad veel soodsama hinnaga kui muidu. Kahjuks sobib aga selline elektriauto oma mõõtmetelt eelkõige pigem lastetu endise Europarlamendi liikme (kes muuseas eelistab Volvot) ja tema Eesti mediaanpalgast kallima ridiküli transportimiseks, mitte lasterikka pere autoks.

Eestis, kus rahvaarv viimase loenduse andmetel on endiselt kahanev,  peaksid poliitikud propageerides sõnades lasterikkust, mõtlema ka oma käitumisele ja tegudele – see soodustus, mis on neile „kõigest 10000€“ tähendab sageli suurperele  autot, mis annaks neile võimaluse nautida elu täisväärtuslikumalt. Minna kasvõi perega Pokumaale, kaasas piknikukorv ja abiliseks vanaema. Mina oma kolme lapsega saan seda teha, aga suurpered? Ja ma ei mõtle siin tõeliselt suuri peresid, vaid ka 4-5 lapselisi. 

Perekonnas, kus üks pereliikmetest on joodik või liiderdaja on piinlik eelkõige kõigil teistel pereliikmetel, kes kannatavad valehäbi käes. Valehäbi, mis on tingitud pereliikme taunitavast käitumisest. Öeldakse, et rahvas väärib oma demokraatlikult valitud liidreid. Nõustun, kuid valehäbi nende käitumise pärast on ikka. 

Miks ma aga päriselt ei häbene enda antud häält Riigikogu valimistel on tingitud asjaolust,  et inimene kellele andsin oma hääle ei pääsenud kahjuks Riigikogusse ning jätkab kõrgel tasemel teaduse teenimist. Seetõttu ei saa ma talle ka ette heita ka erakondade rahastamisskandaali, elamislubadega kaubitsemist ega soodushindadega Volvode omandamist.