Asjad mis mulle meeldivad

Vaikselt ja peaaegu märkamatult on Google lisanud oma konfiguratsiooni võimaluse mõjutada, mis juhtub Google kontoga peale sinu surma . Ameerikalikult ollakse rõvedalt poliitkorrektsed ning nimetatakse seda seadistust - "Passiivse konto haldur." Pole ime, et sellise nimetuse alt ei pruugi normaalselt mõtlev eurooplane üles leida võimalusi seadistamaks Google kontot, enda surma korral. Sest olgem ausad - ainuke reaalne vajadus, miks sa vajaksid passiivsele kontole haldurit on juhul, kui sa oled surnud, pikaks ajaks vanglas või röövitud kusagil konfliktipiirkonnas. Normaalse inimesega ei juhtu teine ja kolmas variant kuigi sageli, küll aga 100% kindlusega juhtub esimene lahendus. Kunagi. Passiivse konto haldur võimaldab määrata, mis juhtub teie kontoga kui te ei kasuta seda teatud aja (teie määratud aeg 3 kuust kuni 18 kuuni) jooksul. Enne konto üleandmist saadetakse ka teie lisameiliaadressile või telefonile märguanne kontrollimaks, kas te ikka olete kindel, et see funktsi...

Viis, kuidas Eesti Post on korraldanud oma postipakkide majandust on järjest enam hakanud mind üllatama, et mitte öelda ärritama. Mida rohkem ma olen postipakkidega tegelenud seda enam on tajuda, et selle teenuse on disaininud/loonud inimesed, kes seda ise ei kasuta. Vastasel juhul oleks see ammu ära muudetud. Veel mõned aastad tagasi oli Eesti Post peaaegu ainukeseks valitsejaks postipakkide turul ja inimestel puudus võrdlusmoment. Nüüd, mil pakkide ja kulleriteenusega on tegelemas ka teisi ettevõtteid, on tasemete vahe postipakkide käitlemise tugevalt Eesti Posti kahjuks. Nurinat Eesti Posti ainetel on olnud viimasel ajal kõvasti. Twitteris liikus hiljuti isegi Eesti Posti teemaline karm nali: Sõna "post" näitelause Eesti õigekeelsussõnaraamatus: "Seisab nagu post (liikumatult)." . @margusp @henrikroonemaa Sõna "post" näitelause Eesti õigekeelsussõnaraamatus: "Seisab nagu post (liikumatult)." — trlp (@trlp) January 7, 2014 Eesti Post o...

Öeldakse, et pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Raske on sellega mitte nõustuda. Pilt võib ükskõik millisele tekstile lisada juurde värvingut, usutavust. Sageli, valides kodulehele või artiklile sobivat pilti öeldakse: ah pane mingi tööhoos naisterahva või naeratava lapse pilt. Tihti vaadatakse pilti kui "nice to have" või "silmal oleks ilusam vaadata" või et - no midagi peab ju olema. Need, kes on piltide psühholoogiaga paremini kursis vaatavad väga täpselt, et pilt toetaks sõnumit. Toon ära Postimehes ilmunud kahte artiklit illustreerivad pildid. Oma lapsi kaitsev ema  Uudis ise - Tsarnajevite vanemad: pojad võidi süüdi lavastada . Pilt, mis räägib emast, kes on valmis võitlema oma poegade süütuse eest. Pilt, mis ütleb - mina kaitsen oma süütuid lapsi. Kuri islami vanamutt, kes võib sooritada kurja Uudis ise - CNN: Vene võimud kuulasid pealt Tsarnajevite ema arutelu džihaadi üle . Pilt mis räägib araabia päritolu islamiusulisest naisest, kes võib soori...

Taust Markit.eu on üks Eesti suuremaid (suurim?) ettevõtetele suunatud, it-kaupade müüjaid. Markit tegutseb veebipõhiselt, ilma reaalse poeta. Markit pakub oma teenuseid 26 Euroopa riigis. MarkIT Holding AS müügitulu 2011 aastal oli 34 467 415 € ja ärikasum 76 038 €. Markit-sse on investeerinud ka Skype loojate riskikapitalifirma Ambient Sound Investments. Markit võimaldab tellida kaupa väga paljudest Euroopa suurtest IT-hulgiladudest, kusjuues kauba hind ja tarneaeg võib erineda väga suuresti iga eseme puhul. Kuna Markit.eu on toodud siinkohal positiivse "uue äriloogika" näitena siis käesolev keskendub pigem asjadele, mis nad õigesti teevad. Markit-i omapäraks on ka avatud hinnastamine - st omapoolne marginaal on 5-9% vahepeal. Ostuprotsess Leiad endale vajamineva toote Teed valiku lähtuvalt toote hinnast ja vajadusel ka tarneajast Praktiliselt iga tellimuse puhul on näha iga üksiku eseme asupaika (sinna saabumisaega ja lahkumisaega) veebi vahendusel - Markit võim...

Taust Euronics on üks suuremaid tarbeelektroonika jaekette Eestis. Euronicsi kaubamärk on tuntud Euroopas laialdasemalt, kuid üldjuhul on tegu iseseisvate müüjatega ühe ostugrupi nime all. Eestis oleva Euronicsi juriidilise keha - Antista AS müügitulu 2011 aastal oli 40 450 367 € ja ärikasum 859 416 €. Huvitavate faktidena tasub mainida, et Antista AS kuulub 100%-liselt OÜ-le Raglor. Euronicsi grupi kodulehe järgi esindab aga Euronicsit Eestis Euronics Baltic OÜ. Eestis on Euronicsil 14 jaepoodi, Lätis ja Leedus on mõlemas 4 kauplust. Sarnaselt Bauhofi veebipoega hakkab silma, et Läti Euronics kasutab, Eesti Euronicsi eelmise lehega sarnast veebilehte ning Leedu Euronics isegi üle-eelmist. Euronicsil on keerukas omanike ja juhtimisstruktuur Ostuprotsess Kindlasti võib lugeja ostuprotsess erineda minu omast, kuid loodetevasti on võimalik saada aimu võimalikest kitaskohtadest. Läksime elukaaslasega poodi, ostmaks kohvimasinat. Kuna elukaaslasel oli sünnipäev, siis oli võima...

Vastavalt lubadusele, anda ülevaade Eesti e-kaubanduse suundumustes 2012 ja ilmestada seda kolme näitega, toon ära siinkohal esimese näite - ehituskaupade müüja Bauhof. Taust Bauhof on üks tuntumatest ehitus- ja aiakauba müüjatest Eestis. Omab 12 füüsilist poodi üle Eesti ning 5 Leedus. Veebikauplus on Bauhofil olnud alles paar aastat. Bauhof Group AS müügitulu aastal 2011 oli 89 920 000 € ja ärikasum -3 429 000 €. Bauhof Leedu kodulehekülje puhul on kasutusel Bauhofi Eestis asunud kodulehekülje eelmise versiooni sarnane leht. Ostuprotsess Kindlasti võib erineda ostuprotsess, minu omast. Kirjeldan lihtsalt oma kogetut, konkreetse tellimsue puhul. Sooritad ostu veebipoest (sest nii on mugavam). Valid tarneviisiks, et lähed ise kohale (sest nii on soodsam ja tundus kiirem). Ootad paar päeva kuni tellimus käib läbi mingi protsessi (ja inimeste, kes töötlevad seda). Samal ajal on poes toode olemas riiulil (ca 50 eksemplari riiulil). Mõned päevad hiljem tuleb teade, et kaup...

Aastal 2009 tegin väikese ülevaate Eesti e-kaubanduse tugevustest, nõrkustest ja ellujäämisest. Nüüd kirjeldan mõningaid muutuseid selles valdkonnas ning ühtlasi toon esile mõned eriti ilmekat näidet kahe suure, traditsioonilise ettevõtte püüdlusest siseneda e-kaubanduse turule. Toon ka paralleeli "uue-lähenemisega" võrreldes, miks traditsiooniliste ettevõtet puhul e-kaubandus ei pruugi tähendada lisanduvat mugavust. Esiteks - möödunud kolme-nelja aastaga pole oluliselt tõusnud Eesti internetikaubanduse osatähtsus kõigist ostudest. Aastal 2008 läbiviidud Netikulleri uuring ütles internetikaubanduse osatähtsuseks umbes 1% kaubanduse kogumahust. Aastaks 2012 on see tõusnud Statistikaameti andmetel vaid 1,5%-ni kaubanduse müügitulust. Teiseks saab esile tuua kindla tõusu ettevõtet arvus, kellel on müügikanal (e-pood) ka internetis. Väga heaks näiteks on siinkohal peaaegu kõik ehituspoed. Aastal 2009 ei olnud ühelgi tuntumal ehituspoel Eestis hindadega veebipoodi, nüüd on ...

Kuku on raadio, mida ma kuulan Eestis kõige rohkem. Kuku raadiot ma kuulan ilma reklaamideta - nimelt podcastina, sest saadete ajad ei sobi minu elugraafikuga. Hea ja mugav. Ka on tunniajased saated tänu reklaami puudumisele märksa lühemad: 10-15 minuti võrra. Väike ülevaade podcastidest, mille kõik osad olen ma viimase kahe aasta jooksul ära kuulanud: Keskpäevatund (50 minutit) Kukkuv Õun (50 minutit) Kukul Külas (1 tund 40 minutit) Magneet (50 minutit) Majandusruum (50 minutit) Nädalategija (50 minutit) Vahetund Postimehega (50 minutit) Välismääraja (50 minutit) Äripäev Eetris (50 minutit) Seega kuulan ma nädalas üle kaheksa tunni Kuku raadio saateid. Aastate jooksul olen ma tihti tänanud mõtetes Kukut nende raadiosaadete avalikustamise eest, ning ka reklaami puudumise eest nendes saadetes. (On ju mõttetu avaldada podcastis reklaami inimestele kes kuulavad saadet võibolla aastate pärast, mil toode-turg on muutunud). Pühapäeval üllatusin kuulates Keskpäevatunni podcasti . Saate alguse...

Eestlased on alati tahtnud silma paista oma erakordse e-,i-,m-lembusega. Kelgime oma m-parkimise, e-valitsemise, i-meilimisega, ajal mil arenenud tööstusriikides otsitakse tänaval parkimisautomaate, korraldatakse senatites ja kodades debatte ja saadetakse populaarset tiguposti. Ajal millal e-lembelise Eesti online jaekaubanduse osakaal on 1% kogu ostudest on aga vanade ja mitte nii cool ides e-riikides: USAs ja Inglismaal online kaubanduse osakaalud vastavalt 7% ja 15%. [Allikas: Netikuller.ee online jaekaubanduse uuring 2008] . Kas ikka saame end pidada nii vingeks e-,i-,m-riigiks ajal mil online kaubandus pole isegi veel sipupükse jalast saanud? Teisipäeval sai arutletud Altexis teemal " Kes elavad majanduslanguse paremini üle – kas online või päris poed? " Teema käsitlusel sai lähtutud eelkõige enda kogemusest, Eesti praktikast ning illustreerimiseks toodi näiteid ka laiast maailmast. Ülaltoodud faktide ja meie vestluse põhjal sai järeldusi olla vaid üks: Eestis jäävad m...