Väike vaade Eesti veebipoodide hetkeolukorrale. Bauhof, Euronics, Markit näitel
Aastal 2009 tegin väikese ülevaate Eesti e-kaubanduse tugevustest, nõrkustest ja ellujäämisest. Nüüd kirjeldan mõningaid muutuseid selles valdkonnas ning ühtlasi toon esile mõned eriti ilmekat näidet kahe suure, traditsioonilise ettevõtte püüdlusest siseneda e-kaubanduse turule. Toon ka paralleeli "uue-lähenemisega" võrreldes, miks traditsiooniliste ettevõtet puhul e-kaubandus ei pruugi tähendada lisanduvat mugavust.
Esiteks - möödunud kolme-nelja aastaga pole oluliselt tõusnud Eesti internetikaubanduse osatähtsus kõigist ostudest. Aastal 2008 läbiviidud Netikulleri uuring ütles internetikaubanduse osatähtsuseks umbes 1% kaubanduse kogumahust. Aastaks 2012 on see tõusnud Statistikaameti andmetel vaid 1,5%-ni kaubanduse müügitulust.
Teiseks saab esile tuua kindla tõusu ettevõtet arvus, kellel on müügikanal (e-pood) ka internetis. Väga heaks näiteks on siinkohal peaaegu kõik ehituspoed. Aastal 2009 ei olnud ühelgi tuntumal ehituspoel Eestis hindadega veebipoodi, nüüd on võimalik hindadega tutvuda praktiliselt kõigi kodulehtedel. Lisaks on tulnud juurde tohutul hulgal erinevaid voucheri keskkond, söögimüügipunkte jne. E-kaubandusega tegelevate ettevõtete arvu tõusu iseloomustab ka Statistikaameti graafik ettevõtetetest, kelle tegevusalaks on müük interneti või posti teel.
Statistikaamet toob esile, et peamiseks takistuseks e-kaubanduse arengul on jätkuvalt tarbijate usaldamatus veebis ostlemise suhtes.
Usaldamatusele lisaks mõjutab tarbijat minu kogemust mööda ka asjaolu, et paljud suured poed ei lähtu veebipoodide loogika puhul, mitte veebiostlejate loogikast, vaid hoopis oma sisemistest, väljakujunenud reeglitest ja infrastruktuurist.
Kuna blogipositus kujunes pikemaks, kui planeeritud siis ilmestavad näited ilmuvad kolmel järjestikkusel päeval.
Esiteks - möödunud kolme-nelja aastaga pole oluliselt tõusnud Eesti internetikaubanduse osatähtsus kõigist ostudest. Aastal 2008 läbiviidud Netikulleri uuring ütles internetikaubanduse osatähtsuseks umbes 1% kaubanduse kogumahust. Aastaks 2012 on see tõusnud Statistikaameti andmetel vaid 1,5%-ni kaubanduse müügitulust.
Teiseks saab esile tuua kindla tõusu ettevõtet arvus, kellel on müügikanal (e-pood) ka internetis. Väga heaks näiteks on siinkohal peaaegu kõik ehituspoed. Aastal 2009 ei olnud ühelgi tuntumal ehituspoel Eestis hindadega veebipoodi, nüüd on võimalik hindadega tutvuda praktiliselt kõigi kodulehtedel. Lisaks on tulnud juurde tohutul hulgal erinevaid voucheri keskkond, söögimüügipunkte jne. E-kaubandusega tegelevate ettevõtete arvu tõusu iseloomustab ka Statistikaameti graafik ettevõtetetest, kelle tegevusalaks on müük interneti või posti teel.
Tegevusala jaemüük posti või interneti teel ettevõtete arv, 2001–2011 (http://statistikaamet.wordpress.com/) |
Usaldamatusele lisaks mõjutab tarbijat minu kogemust mööda ka asjaolu, et paljud suured poed ei lähtu veebipoodide loogika puhul, mitte veebiostlejate loogikast, vaid hoopis oma sisemistest, väljakujunenud reeglitest ja infrastruktuurist.
Kuna blogipositus kujunes pikemaks, kui planeeritud siis ilmestavad näited ilmuvad kolmel järjestikkusel päeval.
- Väike vaade Eesti veebipoodide hetkeolukorrale. Bauhof, Euronics, Markit näitel
- Juhtum 1 - Bauhofi veebipood ja konstruktiivne kriiitka
- Juhtum 2 - Ost Euronicsi veebipoes
- Juhtum 3 - Ost Markit.eu veebipoest
- Aastast 2009: E-äride nõrkusest, tugevusest ja ellujäämisest
Kommentaarid