16 aprill, 2009

E-äride nõrkusest, tugevusest ja ellujäämisest


Eestlased on alati tahtnud silma paista oma erakordse e-,i-,m-lembusega. Kelgime oma m-parkimise, e-valitsemise, i-meilimisega, ajal mil arenenud tööstusriikides otsitakse tänaval parkimisautomaate, korraldatakse senatites ja kodades debatte ja saadetakse populaarset tiguposti.Pilt: Frits Ahlefeldt-Laurvig.

Ajal millal e-lembelise Eesti online jaekaubanduse osakaal on 1% kogu ostudest on aga vanade ja mitte nii coolides e-riikides: USAs ja Inglismaal online kaubanduse osakaalud vastavalt 7% ja 15%. [Allikas: Netikuller.ee online jaekaubanduse uuring 2008] .

Kas ikka saame end pidada nii vingeks e-,i-,m-riigiks ajal mil online kaubandus pole isegi veel sipupükse jalast saanud?

Teisipäeval sai arutletud Altexis teemal "Kes elavad majanduslanguse paremini üle – kas online või päris poed?" Teema käsitlusel sai lähtutud eelkõige enda kogemusest, Eesti praktikast ning illustreerimiseks toodi näiteid ka laiast maailmast.

Ülaltoodud faktide ja meie vestluse põhjal sai järeldusi olla vaid üks: Eestis jäävad majanduslanguse ajal ellu päris poed. Seda lihtsalt põhjusel, et tõsiseltvõetav online kaubandus Eestis puudub ning oht online poodide kadumisele ei saagi olla väga suur. Suurematest e-tegijatest Eestis tuli meelde vaid On24.ee.

Arenenud maailma vaadates muutub aga küsimusele vastamine keerulisemaks. Tundub, et arenenud maailma kontekstis ei ole tähtis kas tegutsed online, mobiilis või päriskaubanduspinnal - ellu jääb kindlasti ettevõte, kes tegutseb effektiivselt, on hästi juhitud, parajalt uuendusmeelne ning kelle kliendi rahulolu on kõrge.

Kuid miks Eestis on e-kaubandus sipupükstes ja mitte lapsekingades nagu Inglismaal?

Ilmselt on põhjuseid mitmeid:
  • Oma rolli mängib kindlasti Eesti väiksus, mis välistab tihti mastaabiefekti.
  • Eestlaste lühiajaline tarbimiskogemus.
  • Usaldamatus, millele aitavad kaasa tarbijakaitse hoiatuskampaaniad, vähene teadlikkus turvalismeetmetest internetis, mingite võõraste ja kummaliste (tavakasutaja jaoks) vahelehtede näiteks paypal.com kasutamine.
  • Internetimaksete keerukus nii maksete tegijate kui saajate jaoks.
Juba jõuti viimase punkti üle arutleda ka Kristjani juures. Mina olin üks nendest, kes väitis et paypal.com kasutamine on keeruline ning põhjustab hirmu inimestes. Jah, sina, lugeja ei taju seda. Aga sa kuulud ilmselt ka ühiskonna sellesse vähemusse kes blogib, teab mis on web 2.0 ja oskab ütelda, et paypal.com on turvaline. Ilmselt oled sina panustanud ka sellesse õnnetusse 1% online jaekaubandusest.

Samas elab Eestis suurem osa inimesi õndsas teadmatuses nii blogidest, web 2.0-st kui ka paypal-ist. Selles veendumaks tee kurikuulus "ema test". Mine tutvusta oma ema (vanaema juurde) paypali alal. Räägi selle turvalisusest, mugavusest ja arusaadavusest. Seejärel leia mingi ese internetis, ese mille eest saab maksta paypal-iga ja mida nad peaksid paratamatult ostma.

Seejärel suuna oma ema Eesti Paypal-i tutvustavale lehele ja palu tal sooritada ost, nii et ta registreeriks end ära ja sooritaks ka iseseisvalt ostu. Ära õpeta vahepeal. Jälgi järgmiseid asju:
  • Kas ema usaldab Paypal Eesti lehekülge piisavalt?
  • Kas ta saab hakkama registreerimisega?
  • Kas ta saab hakkama raha kandmisega Paypal kontole?
  • Kas ta saab ostu sooritamisega hakkama?
Kaldun arvama, et 95% emadest, kes on paratamatult nüüd sunnitud paypal-iga kokku puutuma kukub selle testi läbi ennem kui ta jõuab hakata Paypal Eesti lehte usaldama.

Arvestades Eesti mikroskoopsust peab ütlema, et tekitamaks tõsiseltvõetavat e-kaubandust on vajalik suurema osa emade jõudmine viimasest küsimusest edasi. Edasi, kus ost on sooritatud ja ema läheb rahulikult toitu tegema, teades et tema kaup saabub peatselt ning teda pole röövitud.

Selleni me veel ei küündi.

Kui see teema pakub teilegi huvi, siis võime arutleda siinsamas kommentaariumis aga kindlasti ka Pärnu Turunduskonverentsil, kus ettekandmisele tulevad teemad on:
  • KAS MAJANDUSLANGUS TAPAB TRADITSIOONILISE ÄRI VÕI E-ÄRI? Teab: Aivar Paalberg, Enter IT
  • MIDA INIMESED INTERNETIS TEEVAD? Vastab: Anni Ronkainen, Google
  • E-TURUNDUSE MÜÜMINE JUHILE Müüb: Craig Hanna, e-consultancy.com
  • VÄIKE KULU, PALJU KASU - OSALUSVEEBI KOGEMUS Jagavad: Hille Hinsberg, Riigikantselei & Epp-Kristiina Keerov, Altex Marketing.
-Käesolev postitus on osa Pärnu Turunduskonverentsi tutvustamiskampaaniast.-

10 aprill, 2009

Nutikad lahendused: Nõust, eelkõige potist

Nutika lahenduse loomiseks pole alati tarvilik näha palju vaeva ja teha midagi ülikeerulist. Tooteid on võimalik uuendada, muuta praktilisemaks (seeläbi paremaks) tehes ka väga pisikesi muudatusi.

Oma toote kohandamisel klientide vajadustega tasub alati proovida sooritada toote kasutajate tegevusi ka ise. Eelkõige sooritage neid tegevusi, mis paratamatult ning sunnitult kaasnevad eseme tööga ning mida peavad kasutajad sooritama veel lisaks.

Seejärel analüüsi, kas oleks sooritatud samme võimalik kuidagi ühendada viisil, et kasutajad saaksid tehtud vähema ajaga rohkem?

Hea näide tegevuste ühendamisest on IKEA supipott. Kuigi peaaegu alati on toiduretseptidel juures toiduainete kasutamise kogused siis sama sageli puudub nende koguste mõõtmiseks korralik mõõtevahend. IKEA pott lahendab selle mure funktsionaaldisainiga - mõõtevahendiks on pott ise ning mõõdik on värvitud poti seinale. Hind IKEAle: praktiliselt olematu. Idee ja kasutegur tarbijale: Hindamatu.Kuidas saaksid sina oma tooteid ja teenuseid luua pidades silmas nende funktsionaalsuse laiendamist ja kasutajate elu mugavamaks muutmist?

Funktsionaaldisain
ist kirjutas kunagi ka Raul oma WYSIWYG blogis.