Asjad mis mulle meeldivad

Nüüd, mil 2015 aasta on hooga pihta hakanud, on tagumine aeg teha ülevaade möödunud aastast. Kõige lihtsam on anda aastast ülevaade kasutades numbreid: Jooksin 664+ kilomeetrit . Läbisin sealhulgas ka kaks poolmaratoni Sõitsin rattaga 222 kilomeetrit Kokku kulutasin spordile vähemalt 39,75 tundi. Tegin kõhulihastele harjutusi 16,25+ tundi , millest tavapäraseid kõhulihaseharjutusi oli vähemalt 5200tk Vananesin 365 päeva Murtud luid kokku: 2 - sellest ühel luul oli 2 murdu ja teisel 2 mõra. Lugesin vähemalt 26 raamatut , ehk vähemalt 52,25 tundi . Lisaks lugesin 1 150 276 sõna kasutades Pocket tarkvara, mis viib mind maailma 5% kõige enamlugenud Pocketi kasutaja hulka. Kohtusin/taaskohtusin minu elu mõjutanud inimestega 5 korral. Kaotasin kaalust -8 kg Tegin 14775+ kätekõverdust . Istusin 540 minutit jääkülma dushi all ja tegin 1400 kükki . Õppisin prantuse keelt vähemalt 1740 minutit  ja võtsin D-vitamiini 190 korral. Kirjutasin 1170 minutit pikem...

Kevadel tulin mõttele harjutada ja meelde tuletada uuesti võõrkeeli, mida sai õpitud kooliajal. Kuidagi piiratud tundus olevat olemine, kui ainukeseks aktiivseks kasutuses olevaks võõrkeeleks on  ainult inglise keel. Vene, prantsuse ja ka saksa keel hakkavad vaikselt ununema, kuna puudub aktiivne praktika. Tehnoloogiahuvilise inimesena otsustasin keeleõppeks kasutada mõnda veebiteenust, õpiku kättevõtmine tundus liiga vaevarikas. Otsingute ja soovituste tulemusena valisin keeleõppekeskkonnaks populaarse Duolingo ja õpitavaks keeleks prantsuse keele. Duolingo on keskkond, kus õppimine on jagatud teemadeks ja alateemadeks. Iga alateemas on umbes 20 lauset. Neid kirjutatakse või öeldakse sulle inglise või prantsuse keeles. Seejärel pead lause ära tõlkima teise keelde. Ka on võimalus ise lauseid hääldad või panna kuulmise järgi prantsusekeelseid lauseid kirja. Duolingo proovib kasutajaid meelitada rohkem õppima jagades nn. experience point -e (XP'd) ning virtuaalset duolin...

Me tellime allhanget Aasiast, olles ise allhankijad Skandinaaviale, tellides disaini Ameerikast suheldes kontoritega üle Euroopa. Me teeme teadustööd Eestis, kasutades Ameerikas asuvaid andmebaase, küsides nõu Ladina-Ameerikast ja Aasiast ning laseme retsenseerida artikleid Austraalia teadlastel. Eelnimetatu on ainult mõningane illustratsioon inimestest, kellele rahvusvaheline suhtlus ja globaalsed protsessid on igapäevatöö. Töid on vaja teostada nii kultuuride, kui ka ajatsoonide üleselt. Väheseid meist aga valmistatakse tööl või koolis ette, osalemaks globaalsetes protsessides; enamasti on peamiseks strateegiaks "upu või uju". Haridussüsteem pakub küll võimalusi nii sõpruskoolide külastamise, välispraktikate ja -õpingute näol, kuid eelkõige loob see eelise usinamatele, tippudele. Kaasaegne tehnoloogia on võimeline aga pakkuma märksa rohkemaid ja laiapõhjalisemaid viise rahvusvahelise koostöö õppimiseks, võrreldes hetkeolukorraga. Suure sammu rahvusvahelise koostöö edend...

Mõni aeg tagasi avaldas Delfi minu artikkli: " Keskkonnast tingitud mõju ei saa omistada vallajuhtide tegevusele " Ajaloo huvides olgu ka siit blogist viidatud sellele mõtteavaldusele. Eraldi siia kopeerima seda ei hakka. Osaliselt on ajendatud see artikkel nii seisakust Ülenurme valla arengus. Teisalt jälle on see laiendatav väga paljudele Eesti kohalikele omavalitsustele, kus vallajuhid on liiga pikalt jäänud loorberitele puhkama, ning vaja oleks nii värskeid mõtteid, kui ka uusi suundasid tegevuses. Täpemalt on minu valimisplatvorm ja soovid kirjas minu kodulehel: Mihkel Mikkelsaar Ülenurme vallavolikogusse 2013

ID-kaarti viimiseks massidesse on välja mõeldud väga huvitav maailmarekordi kampaania . Kampaania eesmärgiks on panna ühele dokumendile rekordarv digiallkirju ning seeläbi tõsta inimeste oskusi ja teadlikust id-kaartiga dokumentide allkirjastamisel. Momendil kui mina sattusin veebilehe külaliste hulka oli oma hääle jõundud anda l337 seltskond inimesi. Seda fakti jääb tõendama ka juuresolev ekraanikaaperdus. Millegipärast mu sisetunne ütleb, et maailmarekord on purustatud juba esimesel päeval ;) Digiallkiri ei ole ju mujal nii popp, või on?

Eilses ETV "Paar" saates oli Marko Reikop kutsunud külla Barbi Pilvre ja Peeter Oja. Teemaks oli kollane ajakirjandus ja jama, mida on hakatud ajakirjanduse sildi all tarbijatele ette söötma. Uudised kuidas Paris Hilton vabaneb-ei vabane vanglast; kas Jaagup Kreemile meeldib kevad või suvi või sügis. Kas Hiinas eemaldati mehelt 7 kilone kasvaja või eemaldati see 7 kilone kasvaja tema kaksikvenna kõhus olevalt lootelt. Kas kellegil on midagi parajasti pikka või on see hoopis mõnusalt lai. Uudised mille kohta ütled: Don't give a shit. Aga kahjuks me loeme neid. Jah, ka mina olen neid "uudiseid" lugenud. Milleks? Vastus on ilmne: iga pealkirja taha vaatasin, sest ma suutsin jätkuvalt hämmelduda: kas ka sellest annab kirjutada uudise. Päevas kulutasin minuteid uudiste peale mis mind tegelikult ei huvitanud. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ütles Eesti Vabariigi 90. aastapäeva kõnes: "See on meie igaühe otsustada. Kas me tahame Lennarti Meri, Jaan Kro...