Asjad mis mulle meeldivad

Olen pikaajaline navigeerimisrakenduse  Waze kasutaja. Siiani polnud ma märganud, et Eestis kasutaks keegi ka Waze-i kui reklaamikanalit. Hoolimata sellest, et võimalus selleks on olemas kaua aega ning ka Waze kasutajaid on Eestis päris märkimisväärselt. Lähenedes Tartule, märkasin uut moodi ikooni keset Tartu linna. See oli McDonaldsi märk, mis oli ilmunud teiste, tuttavamate ikoonide sekka. Klikkides märgil avanes reklaambänner, mis pakkus kohest võimalust koostada marsruut ja minna kohale. Kindlasti oleks huvitavam olnud, kui koos sõidujuhistega oleks bänneril olnud ka mingi meelitav eripakkumine, miks kohale tulla. Samas, vaadates pilti ning arvestades, et olin väga näljane oli mul väga suur kiusatus ka reaalselt kohale minna. Ilmselt võib lähiajal Waze kasutamist reklaamikanalina kohata järjest sagedamini. Seda eelkõige toitlustusasutuste, poodide aga kindlasti ka autoremondi töökodade poolt. Loodame, et seda põnevat kanalit reklaamiga üle ei koormata. Uuendatud 24...

Öeldakse, et pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Raske on sellega mitte nõustuda. Pilt võib ükskõik millisele tekstile lisada juurde värvingut, usutavust. Sageli, valides kodulehele või artiklile sobivat pilti öeldakse: ah pane mingi tööhoos naisterahva või naeratava lapse pilt. Tihti vaadatakse pilti kui "nice to have" või "silmal oleks ilusam vaadata" või et - no midagi peab ju olema. Need, kes on piltide psühholoogiaga paremini kursis vaatavad väga täpselt, et pilt toetaks sõnumit. Toon ära Postimehes ilmunud kahte artiklit illustreerivad pildid. Oma lapsi kaitsev ema  Uudis ise - Tsarnajevite vanemad: pojad võidi süüdi lavastada . Pilt, mis räägib emast, kes on valmis võitlema oma poegade süütuse eest. Pilt, mis ütleb - mina kaitsen oma süütuid lapsi. Kuri islami vanamutt, kes võib sooritada kurja Uudis ise - CNN: Vene võimud kuulasid pealt Tsarnajevite ema arutelu džihaadi üle . Pilt mis räägib araabia päritolu islamiusulisest naisest, kes võib soori...

Taust Markit.eu on üks Eesti suuremaid (suurim?) ettevõtetele suunatud, it-kaupade müüjaid. Markit tegutseb veebipõhiselt, ilma reaalse poeta. Markit pakub oma teenuseid 26 Euroopa riigis. MarkIT Holding AS müügitulu 2011 aastal oli 34 467 415 € ja ärikasum 76 038 €. Markit-sse on investeerinud ka Skype loojate riskikapitalifirma Ambient Sound Investments. Markit võimaldab tellida kaupa väga paljudest Euroopa suurtest IT-hulgiladudest, kusjuues kauba hind ja tarneaeg võib erineda väga suuresti iga eseme puhul. Kuna Markit.eu on toodud siinkohal positiivse "uue äriloogika" näitena siis käesolev keskendub pigem asjadele, mis nad õigesti teevad. Markit-i omapäraks on ka avatud hinnastamine - st omapoolne marginaal on 5-9% vahepeal. Ostuprotsess Leiad endale vajamineva toote Teed valiku lähtuvalt toote hinnast ja vajadusel ka tarneajast Praktiliselt iga tellimuse puhul on näha iga üksiku eseme asupaika (sinna saabumisaega ja lahkumisaega) veebi vahendusel - Markit võim...

Taust Euronics on üks suuremaid tarbeelektroonika jaekette Eestis. Euronicsi kaubamärk on tuntud Euroopas laialdasemalt, kuid üldjuhul on tegu iseseisvate müüjatega ühe ostugrupi nime all. Eestis oleva Euronicsi juriidilise keha - Antista AS müügitulu 2011 aastal oli 40 450 367 € ja ärikasum 859 416 €. Huvitavate faktidena tasub mainida, et Antista AS kuulub 100%-liselt OÜ-le Raglor. Euronicsi grupi kodulehe järgi esindab aga Euronicsit Eestis Euronics Baltic OÜ. Eestis on Euronicsil 14 jaepoodi, Lätis ja Leedus on mõlemas 4 kauplust. Sarnaselt Bauhofi veebipoega hakkab silma, et Läti Euronics kasutab, Eesti Euronicsi eelmise lehega sarnast veebilehte ning Leedu Euronics isegi üle-eelmist. Euronicsil on keerukas omanike ja juhtimisstruktuur Ostuprotsess Kindlasti võib lugeja ostuprotsess erineda minu omast, kuid loodetevasti on võimalik saada aimu võimalikest kitaskohtadest. Läksime elukaaslasega poodi, ostmaks kohvimasinat. Kuna elukaaslasel oli sünnipäev, siis oli võima...

Vastavalt lubadusele, anda ülevaade Eesti e-kaubanduse suundumustes 2012 ja ilmestada seda kolme näitega, toon ära siinkohal esimese näite - ehituskaupade müüja Bauhof. Taust Bauhof on üks tuntumatest ehitus- ja aiakauba müüjatest Eestis. Omab 12 füüsilist poodi üle Eesti ning 5 Leedus. Veebikauplus on Bauhofil olnud alles paar aastat. Bauhof Group AS müügitulu aastal 2011 oli 89 920 000 € ja ärikasum -3 429 000 €. Bauhof Leedu kodulehekülje puhul on kasutusel Bauhofi Eestis asunud kodulehekülje eelmise versiooni sarnane leht. Ostuprotsess Kindlasti võib erineda ostuprotsess, minu omast. Kirjeldan lihtsalt oma kogetut, konkreetse tellimsue puhul. Sooritad ostu veebipoest (sest nii on mugavam). Valid tarneviisiks, et lähed ise kohale (sest nii on soodsam ja tundus kiirem). Ootad paar päeva kuni tellimus käib läbi mingi protsessi (ja inimeste, kes töötlevad seda). Samal ajal on poes toode olemas riiulil (ca 50 eksemplari riiulil). Mõned päevad hiljem tuleb teade, et kaup...

Aastal 2009 tegin väikese ülevaate Eesti e-kaubanduse tugevustest, nõrkustest ja ellujäämisest. Nüüd kirjeldan mõningaid muutuseid selles valdkonnas ning ühtlasi toon esile mõned eriti ilmekat näidet kahe suure, traditsioonilise ettevõtte püüdlusest siseneda e-kaubanduse turule. Toon ka paralleeli "uue-lähenemisega" võrreldes, miks traditsiooniliste ettevõtet puhul e-kaubandus ei pruugi tähendada lisanduvat mugavust. Esiteks - möödunud kolme-nelja aastaga pole oluliselt tõusnud Eesti internetikaubanduse osatähtsus kõigist ostudest. Aastal 2008 läbiviidud Netikulleri uuring ütles internetikaubanduse osatähtsuseks umbes 1% kaubanduse kogumahust. Aastaks 2012 on see tõusnud Statistikaameti andmetel vaid 1,5%-ni kaubanduse müügitulust. Teiseks saab esile tuua kindla tõusu ettevõtet arvus, kellel on müügikanal (e-pood) ka internetis. Väga heaks näiteks on siinkohal peaaegu kõik ehituspoed. Aastal 2009 ei olnud ühelgi tuntumal ehituspoel Eestis hindadega veebipoodi, nüüd on ...

Kuku on raadio, mida ma kuulan Eestis kõige rohkem. Kuku raadiot ma kuulan ilma reklaamideta - nimelt podcastina, sest saadete ajad ei sobi minu elugraafikuga. Hea ja mugav. Ka on tunniajased saated tänu reklaami puudumisele märksa lühemad: 10-15 minuti võrra. Väike ülevaade podcastidest, mille kõik osad olen ma viimase kahe aasta jooksul ära kuulanud: Keskpäevatund (50 minutit) Kukkuv Õun (50 minutit) Kukul Külas (1 tund 40 minutit) Magneet (50 minutit) Majandusruum (50 minutit) Nädalategija (50 minutit) Vahetund Postimehega (50 minutit) Välismääraja (50 minutit) Äripäev Eetris (50 minutit) Seega kuulan ma nädalas üle kaheksa tunni Kuku raadio saateid. Aastate jooksul olen ma tihti tänanud mõtetes Kukut nende raadiosaadete avalikustamise eest, ning ka reklaami puudumise eest nendes saadetes. (On ju mõttetu avaldada podcastis reklaami inimestele kes kuulavad saadet võibolla aastate pärast, mil toode-turg on muutunud). Pühapäeval üllatusin kuulates Keskpäevatunni podcasti . Saate alguse...

Ärge siis unustage, et nädalavahetusel tuleb minna valima. Endal sai e-hääletatud juba paar päeva tagasi. Enda valik jäi seekord Rohelisele Erakonnale , kes tänu oma noorusele pole viimasel ajal millegi halvaga silma veel jäänud. Samas ma ei ennusta neile edasipääsemist ka Euroopa parlamenti, kuid hää tuli ju kuskile anda. Vaata ka pilte: http://matkarent.ee/2ra-vali-edgarit/

Eestlased on alati tahtnud silma paista oma erakordse e-,i-,m-lembusega. Kelgime oma m-parkimise, e-valitsemise, i-meilimisega, ajal mil arenenud tööstusriikides otsitakse tänaval parkimisautomaate, korraldatakse senatites ja kodades debatte ja saadetakse populaarset tiguposti. Ajal millal e-lembelise Eesti online jaekaubanduse osakaal on 1% kogu ostudest on aga vanade ja mitte nii cool ides e-riikides: USAs ja Inglismaal online kaubanduse osakaalud vastavalt 7% ja 15%. [Allikas: Netikuller.ee online jaekaubanduse uuring 2008] . Kas ikka saame end pidada nii vingeks e-,i-,m-riigiks ajal mil online kaubandus pole isegi veel sipupükse jalast saanud? Teisipäeval sai arutletud Altexis teemal " Kes elavad majanduslanguse paremini üle – kas online või päris poed? " Teema käsitlusel sai lähtutud eelkõige enda kogemusest, Eesti praktikast ning illustreerimiseks toodi näiteid ka laiast maailmast. Ülaltoodud faktide ja meie vestluse põhjal sai järeldusi olla vaid üks: Eestis jäävad m...

Luues veebilehte, mis elatub põhiliselt reklamitulust tuleb silmas pidada, et reklaamist ei tohi saada lehekülje sisu. Külastaja tuleb leheküljele eelkõige ju sisulise info pärast, mitte vaatama vilkuvaid bännereid ja helisevaid reklaamklippe. Seetõttu, ära palun unusta oma lehte luues ja täiustades reklaamide kõrvale lisamast ka sisulist materjali. Siis suureneb ka võimalus, et külastajad tulevad leheküljele tagasi ja ühtlasi aitavad kasvatada ka reklaamitulusid. Ühe halva näitena hakkas silma tänahommikuse [12.02.2009] Äripäeva uudis .

Soov.ee tuli oma kuulutusteportaali telereklaamidega välja umbes samal ajal, mil nad teatasid oma otsusest loobuda paberlehest ning keskenduda portaali arendamisele. Reklaamide eesmärgiks on tutuvustada auditooriumile soov.ee uuenenud portaali ning tuletada meelde soov.ee-d kui suurepärast interneti keskkonda kus osta, müüa ja vahetada oma maist varandust. Neile kes reklaamklippe näinud ei ole annan ka väikese ülevaate. Reklaamides esinev peategelane vaimustub võimalusest osta-müüa internetis ning paneb järjepidevalt kodus olevaid naisele armsaid esemeid müüki. Reklaamklipi lõpus näidatakse kaadrit aktiivsest ostumüügi kuulutusest. Reklaamid on iseenesest päris vaimukad ning eristuvad ilusasti ülejäänud telereklaamidest. Kahjuks aga jätab Soov.ee kasutamata suurepärase võimaluse astuda sammuke kaugemale selle reklaamiga. Reklaami analüüsides on märgata kahte möödalaskmist: Toote kohta käiv info - tüüpilise laisa turundusinimese või veebimeistri tekst: Loren ipsum . Loren ipsum on t...