Asjad mis mulle meeldivad

Elisa iseteenindusse MobiilID-ga sisse logides avaneb kummaline nähtus, mida võib nimetada turvalisuse pahaks praktikaks. MobiilID üks turvalisuse tagavatest elementidest põhineb asjaolul, et audentimisel näidatakse sisselogitaval lehel (arvutis) ning eraldiseisval seadmel (mobiilis) kontrollkoodi. Kontrollkoodid peavad olema identsed ja koosnevad neljast numbrist. Kontrollkood võib olla seega vahemikus 0000-9999, ehk 10 000 erinevat võimalust. Selline lähenemine aitab tagada, et kurja ja karvase käega häkkeril (V. Praust™) on tunduvalt keerulisem trikitada ja petta kasutajat, suunates teda audentima vale veebilehekülje vastu. Proovisin 10. minuti jooksul järjepidevalt siseneda Elisa iseteenindusbüroosse. Mulle pakutud kontrollkoodid olid alljärgnevad: 1709 1783 1615 1585 1864 1743 1740 1704 1890 1606 1795 1567 1695 1696 1705 1547 1732 1775 1568 1619 1642 1632 1549 1604 1613 Ilmselt, ei ole vaja väga tähelepanelik...

Viis, kuidas Eesti Post on korraldanud oma postipakkide majandust on järjest enam hakanud mind üllatama, et mitte öelda ärritama. Mida rohkem ma olen postipakkidega tegelenud seda enam on tajuda, et selle teenuse on disaininud/loonud inimesed, kes seda ise ei kasuta. Vastasel juhul oleks see ammu ära muudetud. Veel mõned aastad tagasi oli Eesti Post peaaegu ainukeseks valitsejaks postipakkide turul ja inimestel puudus võrdlusmoment. Nüüd, mil pakkide ja kulleriteenusega on tegelemas ka teisi ettevõtteid, on tasemete vahe postipakkide käitlemise tugevalt Eesti Posti kahjuks. Nurinat Eesti Posti ainetel on olnud viimasel ajal kõvasti. Twitteris liikus hiljuti isegi Eesti Posti teemaline karm nali: Sõna "post" näitelause Eesti õigekeelsussõnaraamatus: "Seisab nagu post (liikumatult)." . @margusp @henrikroonemaa Sõna "post" näitelause Eesti õigekeelsussõnaraamatus: "Seisab nagu post (liikumatult)." — trlp (@trlp) January 7, 2014 Eesti Post o...

Taust Markit.eu on üks Eesti suuremaid (suurim?) ettevõtetele suunatud, it-kaupade müüjaid. Markit tegutseb veebipõhiselt, ilma reaalse poeta. Markit pakub oma teenuseid 26 Euroopa riigis. MarkIT Holding AS müügitulu 2011 aastal oli 34 467 415 € ja ärikasum 76 038 €. Markit-sse on investeerinud ka Skype loojate riskikapitalifirma Ambient Sound Investments. Markit võimaldab tellida kaupa väga paljudest Euroopa suurtest IT-hulgiladudest, kusjuues kauba hind ja tarneaeg võib erineda väga suuresti iga eseme puhul. Kuna Markit.eu on toodud siinkohal positiivse "uue äriloogika" näitena siis käesolev keskendub pigem asjadele, mis nad õigesti teevad. Markit-i omapäraks on ka avatud hinnastamine - st omapoolne marginaal on 5-9% vahepeal. Ostuprotsess Leiad endale vajamineva toote Teed valiku lähtuvalt toote hinnast ja vajadusel ka tarneajast Praktiliselt iga tellimuse puhul on näha iga üksiku eseme asupaika (sinna saabumisaega ja lahkumisaega) veebi vahendusel - Markit võim...

Taust Euronics on üks suuremaid tarbeelektroonika jaekette Eestis. Euronicsi kaubamärk on tuntud Euroopas laialdasemalt, kuid üldjuhul on tegu iseseisvate müüjatega ühe ostugrupi nime all. Eestis oleva Euronicsi juriidilise keha - Antista AS müügitulu 2011 aastal oli 40 450 367 € ja ärikasum 859 416 €. Huvitavate faktidena tasub mainida, et Antista AS kuulub 100%-liselt OÜ-le Raglor. Euronicsi grupi kodulehe järgi esindab aga Euronicsit Eestis Euronics Baltic OÜ. Eestis on Euronicsil 14 jaepoodi, Lätis ja Leedus on mõlemas 4 kauplust. Sarnaselt Bauhofi veebipoega hakkab silma, et Läti Euronics kasutab, Eesti Euronicsi eelmise lehega sarnast veebilehte ning Leedu Euronics isegi üle-eelmist. Euronicsil on keerukas omanike ja juhtimisstruktuur Ostuprotsess Kindlasti võib lugeja ostuprotsess erineda minu omast, kuid loodetevasti on võimalik saada aimu võimalikest kitaskohtadest. Läksime elukaaslasega poodi, ostmaks kohvimasinat. Kuna elukaaslasel oli sünnipäev, siis oli võima...

Aastal 2009 tegin väikese ülevaate Eesti e-kaubanduse tugevustest, nõrkustest ja ellujäämisest. Nüüd kirjeldan mõningaid muutuseid selles valdkonnas ning ühtlasi toon esile mõned eriti ilmekat näidet kahe suure, traditsioonilise ettevõtte püüdlusest siseneda e-kaubanduse turule. Toon ka paralleeli "uue-lähenemisega" võrreldes, miks traditsiooniliste ettevõtet puhul e-kaubandus ei pruugi tähendada lisanduvat mugavust. Esiteks - möödunud kolme-nelja aastaga pole oluliselt tõusnud Eesti internetikaubanduse osatähtsus kõigist ostudest. Aastal 2008 läbiviidud Netikulleri uuring ütles internetikaubanduse osatähtsuseks umbes 1% kaubanduse kogumahust. Aastaks 2012 on see tõusnud Statistikaameti andmetel vaid 1,5%-ni kaubanduse müügitulust. Teiseks saab esile tuua kindla tõusu ettevõtet arvus, kellel on müügikanal (e-pood) ka internetis. Väga heaks näiteks on siinkohal peaaegu kõik ehituspoed. Aastal 2009 ei olnud ühelgi tuntumal ehituspoel Eestis hindadega veebipoodi, nüüd on ...

Olles tegelenud üle aasta erinevate kodu remondi ja ehitustegevustega on välja kujunenud päris hea arusaam, milliseid ehituskaubapoode Tartus tasub külastada ja milliseid mitte. Olles käinud samade ehituspoodide teistes filiaalides ka mujal Eestis arvan, et julgelt võib laiendada käesolevat minianalüüsi tervele ketile. Eelkõige annab see hea ülevaate, milline on kliendi roll ettevõtte töötajate silmis. Kui tõlgendada ehituspoe ja kliendi vahelist suhet läbi ilmastiku siis: *Tartus asuva Ehituse ABC jaoks on suhe kliendiga nagu päevadepikkuse vihma, sombuse taeva, 0-5 kraadi ringis oleva temperatuuri ja tugeva tuule ning rõveda lörtsiga ilm. *Tartus asuva Espak i jaoks on suhe kliendiga nagu kerge tuulega, 10-20 kraadise vahelduva pilvisusga ilm, kus esineb nii selgeid momente, kui ka kergemat vihmasabinat. *Tartus asuva Decora jaoks on suhe kliendiga nagu kena suvine eestimaine ilm, kus päike paistab ning kerged pilved jooksevad üle taeva, et peatselt kaduda. *Tartus asuva K-rauta j...