Asjad mis mulle meeldivad

Elisa iseteenindusse MobiilID-ga sisse logides avaneb kummaline nähtus, mida võib nimetada turvalisuse pahaks praktikaks. MobiilID üks turvalisuse tagavatest elementidest põhineb asjaolul, et audentimisel näidatakse sisselogitaval lehel (arvutis) ning eraldiseisval seadmel (mobiilis) kontrollkoodi. Kontrollkoodid peavad olema identsed ja koosnevad neljast numbrist. Kontrollkood võib olla seega vahemikus 0000-9999, ehk 10 000 erinevat võimalust. Selline lähenemine aitab tagada, et kurja ja karvase käega häkkeril (V. Praust™) on tunduvalt keerulisem trikitada ja petta kasutajat, suunates teda audentima vale veebilehekülje vastu. Proovisin 10. minuti jooksul järjepidevalt siseneda Elisa iseteenindusbüroosse. Mulle pakutud kontrollkoodid olid alljärgnevad: 1709 1783 1615 1585 1864 1743 1740 1704 1890 1606 1795 1567 1695 1696 1705 1547 1732 1775 1568 1619 1642 1632 1549 1604 1613 Ilmselt, ei ole vaja väga tähelepanelik...

Viis, kuidas Eesti Post on korraldanud oma postipakkide majandust on järjest enam hakanud mind üllatama, et mitte öelda ärritama. Mida rohkem ma olen postipakkidega tegelenud seda enam on tajuda, et selle teenuse on disaininud/loonud inimesed, kes seda ise ei kasuta. Vastasel juhul oleks see ammu ära muudetud. Veel mõned aastad tagasi oli Eesti Post peaaegu ainukeseks valitsejaks postipakkide turul ja inimestel puudus võrdlusmoment. Nüüd, mil pakkide ja kulleriteenusega on tegelemas ka teisi ettevõtteid, on tasemete vahe postipakkide käitlemise tugevalt Eesti Posti kahjuks. Nurinat Eesti Posti ainetel on olnud viimasel ajal kõvasti. Twitteris liikus hiljuti isegi Eesti Posti teemaline karm nali: Sõna "post" näitelause Eesti õigekeelsussõnaraamatus: "Seisab nagu post (liikumatult)." . @margusp @henrikroonemaa Sõna "post" näitelause Eesti õigekeelsussõnaraamatus: "Seisab nagu post (liikumatult)." — trlp (@trlp) January 7, 2014 Eesti Post o...

Ma ei ole suurpere isa, mul on kõigest kolm last. Suurpere on Eestis vähemalt nelja lapsega pere. Suurpere liige on ainult üks kahekümne neljast riigikogu liikmest (allikas: http://riigikogu.ee ), kes on soetanud endale soodustingimustega Volvo . Kolmandik nendest ei oma üldse lapsi. Ma ei taha neile ette heita laste puudumist vaid viitan siinkohal nende kogenematusele elu sellise küljega.   Peale kolmanda lapse sündi pidi meie pere soetama 7-kohalise mahtuniversaali. Võibolla oleks saanud ka vähemaga hakkama, kuid väikelaste kohustuslik turvavarustus on tänapäeval väga ruumikas. See seab piirangud väiksemat sorti keskklassi auto soetamisele - pere lihtsalt ei mahu ära. Eriti kui minna külla vanaemale, võtta kaasa kõigile lastele vahetusriided ja väiksemale lapsele käru. Teinekord vajab lisaks perele transporti ka vanaema ja sel juhul jääb 5-st kohast ilmselgelt väheks. Nils Niitra kirjeldab 07.06 Postimehes , kuidas neljanda lapse lisandumine tõi kaasa autovahetuse, ...

Olles tegelenud üle aasta erinevate kodu remondi ja ehitustegevustega on välja kujunenud päris hea arusaam, milliseid ehituskaubapoode Tartus tasub külastada ja milliseid mitte. Olles käinud samade ehituspoodide teistes filiaalides ka mujal Eestis arvan, et julgelt võib laiendada käesolevat minianalüüsi tervele ketile. Eelkõige annab see hea ülevaate, milline on kliendi roll ettevõtte töötajate silmis. Kui tõlgendada ehituspoe ja kliendi vahelist suhet läbi ilmastiku siis: *Tartus asuva Ehituse ABC jaoks on suhe kliendiga nagu päevadepikkuse vihma, sombuse taeva, 0-5 kraadi ringis oleva temperatuuri ja tugeva tuule ning rõveda lörtsiga ilm. *Tartus asuva Espak i jaoks on suhe kliendiga nagu kerge tuulega, 10-20 kraadise vahelduva pilvisusga ilm, kus esineb nii selgeid momente, kui ka kergemat vihmasabinat. *Tartus asuva Decora jaoks on suhe kliendiga nagu kena suvine eestimaine ilm, kus päike paistab ning kerged pilved jooksevad üle taeva, et peatselt kaduda. *Tartus asuva K-rauta j...

Mul on väikesed lapsed. Väikestele lastele meeldib mürada, mängida, lasta liugu, kiikuda ja turnida. Kahjuks minu lastele ei olnud aias ei liumäge, kiiku ega muud mänguväljakut, peale hunniku kruusa. Mõtlesime, et ka meie lastel võiks olla tore mänguväljak kus turnida, kiikuda ja mängida. --- Minu kodu ja töökoha vahel on mitu mänguväljaku "näitust", mille pakutavad tooted tundusid olevat väga vinged, nagu näete ka piltidel. Mõtlesime, et just nende seast võiks teha valiku. Kahjuks aga sattusime ületamatu takistuse otsa. Kes nuputada tahab, võib vaadata kahte järgnevat pilti, mis on tehtud autoga möödasõites. Mõelge ja katsuge leida, mis võis meile saada takistuseks nende soetamisel. Piltidelt on välja cropitud kõik ebaoluline. Need, kes nuputada aga ei taha, kerige piltidest julgesti mööda. Lahendus on järgmine: Kummagi nende puhul ei olnud võimalik saada korralikku vihjet tootjale-müüjale. Mõlemad jäid tee peale aga polnud mahti ekstra kinni pidada ja tutvuma minna, kas äk...

Käisin eile Rimis üle pika aja ning kassas kogesin järgmist elamust. Kassas oli praktikant-õpipoiss, nagu tavaliselt ikka neid poodides leidub. Noor, vist alles 20nendatesse jõudnud noor neiu, kelle näpud käisid väga vilkalt minu kaupa läbi lastes. Nii kiiresti, et ma isegi küsisin kas ta on tõesti alles esimest päeva tööl. Selgus, et oli. Tema seljataga oli eluaastaid juba palju näinud 60nendates daam, kes oli ilmselt mingi vanem-müüja vms. Igaljuhul oli tema ülesandeks noort tema esimesel päeval juhendada. Kaup läbilöödud toppisin oma pangakaarti masinasse. toks-toks-toks pin sisse. Masin näitas "Võite kaarti eemaldada". Siinkohal hakkasid arenema sündmused. Mul on nimelt selline komme, et peale seda kui masin teatav kaardi eemaldamise lubamisest küsida see alati müüjalt üle. Kas võin või mitte. Komme tekkis kui algusajal tühistati pidevalt mu tehingud liiga varajase nkaardi väljatõmbamise pärast ära. Küsisin ka seekord: Kas võin kaarti eemaldada. Praktikant: Jah, tehing o...

Üks tõsisematest vigadest, mida ettevõtte saab teha on mitte uurida ja selgitada välja, kes on ettevõtte kliendid. See on vale juba puhtalt turunduslikus mõttes. Kui ettevõtte ei tea oma kliente, kuidas ta saab väita, et teab millised on kliendi vajadused. Sellest aga veel tõsisem on viga, kus ettevõtte ütleb oma kliendile: ma ei tea sinust midagi. See on vale nii turunduslikult aga näitab ka suhtumist - me ei väärtusta oma kliente niipalju, et nende kohta teada isegi lihtsamaid asju. Krediidipanga näide Sisenesin hiljuti Krediidipanga internetipanka, et sooritada vajalikke makseid. Mind ootas aga ees üllatus. Krediidipank oli saatnud mulle veebiankeedi uurimaks minu rahulolu pakutava teenusega. Iseenesest on tore, et ka Krediidipanka on hakanud huvitama minu kui kliendi arvamus. Kahjuks oli tõsine viga tehtud juba esimese küsimusega. Kui kaua olete olnud Krediidipanga klient? Halloo, kosmos! Kes peaks teadma aastaid, mis ma olen veetnud mõne ettevõtte juures. Selles küsimusest saab o...

Luues veebilehte, mis elatub põhiliselt reklamitulust tuleb silmas pidada, et reklaamist ei tohi saada lehekülje sisu. Külastaja tuleb leheküljele eelkõige ju sisulise info pärast, mitte vaatama vilkuvaid bännereid ja helisevaid reklaamklippe. Seetõttu, ära palun unusta oma lehte luues ja täiustades reklaamide kõrvale lisamast ka sisulist materjali. Siis suureneb ka võimalus, et külastajad tulevad leheküljele tagasi ja ühtlasi aitavad kasvatada ka reklaamitulusid. Ühe halva näitena hakkas silma tänahommikuse [12.02.2009] Äripäeva uudis .

Soov.ee tuli oma kuulutusteportaali telereklaamidega välja umbes samal ajal, mil nad teatasid oma otsusest loobuda paberlehest ning keskenduda portaali arendamisele. Reklaamide eesmärgiks on tutuvustada auditooriumile soov.ee uuenenud portaali ning tuletada meelde soov.ee-d kui suurepärast interneti keskkonda kus osta, müüa ja vahetada oma maist varandust. Neile kes reklaamklippe näinud ei ole annan ka väikese ülevaate. Reklaamides esinev peategelane vaimustub võimalusest osta-müüa internetis ning paneb järjepidevalt kodus olevaid naisele armsaid esemeid müüki. Reklaamklipi lõpus näidatakse kaadrit aktiivsest ostumüügi kuulutusest. Reklaamid on iseenesest päris vaimukad ning eristuvad ilusasti ülejäänud telereklaamidest. Kahjuks aga jätab Soov.ee kasutamata suurepärase võimaluse astuda sammuke kaugemale selle reklaamiga. Reklaami analüüsides on märgata kahte möödalaskmist: Toote kohta käiv info - tüüpilise laisa turundusinimese või veebimeistri tekst: Loren ipsum . Loren ipsum on t...

Praeguseks on juba ligi kuu aega kedranud telerites Viasati DigiTV reklaam. Reklaamis räägib jõuluvana, et ainult Viasati Digi-TV-ga liitunud pered saavad temalt kinki ja on lahedad. Kirjutama ärgitas aga hoopis seal reklaamis olev väike viga. Veast arusaamiseks vaadake palun alljärgnevat pilti. Foto järgi on võimalik aru saada, et see poiss ei ole tegelikult prillikandja, vaid teda on selleks sundinud kurjad reklaamionud ja modelliagentuurid. Ehk siis need, kes ta sellesse kukumuna rolli on surunud. Nimelt ei kohenda ükski prillikandja prille lükates neid klaasist. Klaasist lükkamine tähendaks klaasi kohest määrdumist ning see tingiks nende eest võtmise ja puhastamise. Nimelt on näpudalati väheke mustad ja rasvased. Õige prillikandja kohendaks prille raamist kinni hoides või nina pealt lükates. Täispikk video on kättesaadav siit: http://www.viasat.ee/?id=554

Ärge pildistage siin!!! Ärge tulge koeraga!, Ärge tulge ostukäruga!!! Ärge tulge!! Ärge tulge PlussMiinus Elektroonikasse!!! Selline mõttearendus tekkis möödudes ühe Eesti elektroonikapoe ustest. Kas on mõistlik suhelda potentsiaalsete klientidega juba ennem külastust keeles ja piltides, mis väga suurelt keelavad ja hirmutavad sisenejaid. Ära tee seda, ära tee toda, me jälgime sind. Leian siiski, et signaalide ja sõnumite saatmisel klientidele ei tuleks keskenduda negatiivse võimendamisele vaid positiivse esiletoomisele. Ja üldse miks ma ei tohi koeraga siseneda või miks ei tohi siseneda jäätisega. Ma saan aru kunstlikest põhjendustest aga TEGELIKULT on need ainult vabandused ütlemaks - me ei taha endale teha tüli sellega, et meil koristaja peaks rohkem müügisaali korras hoidma. Mina näiteks ei osta oma jõulukinke poest kes, ei taha mind enda poodi.

Loodan, et spämmirobot leiab üles selle lehe ja need aadressid. desknote@infokiri.eu info@desknote.ee marketing@desknote.ee argo@desknote.ee raamatupidamine@desknote.ee myyk@desknote.ee tallinn@desknote.ee tartu@desknote.ee parnu@desknote.ee support@desknote.ee tartusupport@desknote.ee ariklient@desknote.ee konkurss@desknote.ee tom@desknote.ee em@desknote.ee Ja et nemad saavad samapalju spämmi kui saan mina neil. Aitäh. PS. Desknote arvutid on jamad nagu ka muu kraam mida nad müüvad, liiga ülehinnatud ning mittekvaliteetsed. Ka ei hooli nad inimestest.

Lõpuks on kätte jõudnud päev, mil võib öelda et Eesti firma suutis teha Google-t. Kahjuks ei ole see uudis hõiskamine, et Eestis loodi üks väga kallis firma. Pigem paistetakse silma just pahupoolega. Septembris tuli Google välja päris oma brauseriga Chrome. Juba esimeselt päeval leidis laia kajastamist Chromi ebameeldib ja kuri lause nende kasutustingimustes. Lubage refereerida - kogu materjal mille te sisestate läbi Chrome internetii kuulub Google-le. Punkt. By submitting, posting or displaying the content you give Google a perpetual, irrevocable, worldwide, royalty-free, and non-exclusive license to reproduce, adapt, modify, translate, publish, publicly perform, publicly display and distribute any content which you submit, post or display on or through, the services. This license is for the sole purpose of enabling Google to display, distribute and promote the services and may be revoked for certain services as defined in the additional terms of those services. Eile saabus minu postk...

Ostsin üle pika aja Coca-colat jälle, lihtsalt tuju tekkis. Peale joomist jäin silmitsema etiketti - ohoo mingi kampaania on teoksil, võiks ka osaleda. Hakkasin lugema instruktsioone: Korgi alt leia kood. Leitud! Saada SMSiga kood (maksis mingi x krooni) coca-coolasse. Selge, mina küll maksma ei hakka ning kork hakkas lendama prügikasti poole. Oot, avastus! Saab ka sisestada veebiaadressil koodi. Kiiresti lehele www.soundwave.ee regama. Sealt juhatatakse kuskile kampaanialehele: http://www.cokeweb.eu/ee/ OOOOO kui lihtne. Lehe üleval servas on ainult üks väli mis tuleb ära täita loosis osalemiseks. Päris hea! A ilmselt küsivad telefoninumbrit vms siis kohe peale seda. Kood sisestatud, kohe peaks auhind minu olema! Saada! WTF! Mida jama: Selle tegevuse jaoks pead sa sisse logima! A mul pole kasutajat juu. Ok, loodetavasti pole liiga keeruline regamine. Teen kiiresti ära. Nupule Registreeru. PÜHA MÜRISTUS ja saatana sabakonn!!! Milline registreerimisform: kasutajanimi, parool, parool te...

Võtsin kodus raamaturiiulist kätte põneva piltidega raamatu et lugeda seda ette oma järeltulijale. Olin raamatut lõpetamas kui viimasel lehel leidsin üllatusliku eestikeelse sõna mida ma varem polnud täheldanud eesti keeles - drive-in. Minul tekkis kohe küsimus, kuidas ma seda uut eestikeelset sõna hääldama peaksin, kas dri´ive-in [hääldada driive-in] rõhk esimesel silbil või mitte. Kuidas minu kunagi rääkima õppiv laps aga peaks õppima seda hääldama, ja kas sellise sõna koht on lasteraamatus?

Eilses ETV "Paar" saates oli Marko Reikop kutsunud külla Barbi Pilvre ja Peeter Oja. Teemaks oli kollane ajakirjandus ja jama, mida on hakatud ajakirjanduse sildi all tarbijatele ette söötma. Uudised kuidas Paris Hilton vabaneb-ei vabane vanglast; kas Jaagup Kreemile meeldib kevad või suvi või sügis. Kas Hiinas eemaldati mehelt 7 kilone kasvaja või eemaldati see 7 kilone kasvaja tema kaksikvenna kõhus olevalt lootelt. Kas kellegil on midagi parajasti pikka või on see hoopis mõnusalt lai. Uudised mille kohta ütled: Don't give a shit. Aga kahjuks me loeme neid. Jah, ka mina olen neid "uudiseid" lugenud. Milleks? Vastus on ilmne: iga pealkirja taha vaatasin, sest ma suutsin jätkuvalt hämmelduda: kas ka sellest annab kirjutada uudise. Päevas kulutasin minuteid uudiste peale mis mind tegelikult ei huvitanud. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ütles Eesti Vabariigi 90. aastapäeva kõnes: "See on meie igaühe otsustada. Kas me tahame Lennarti Meri, Jaan Kro...

Mõned head aastad tagasi jooksis TV3-s seriaal "Homsed uudised" . See rääkis endisest börsimaaklerist, kellele kass tõi alati hommikuti homse ajalehe, et peategelane saaks päästa maailma. Nüüd, moodsate vahenditega on kõik see isegi lihtsamaks läinud. Tehnika on arenenud. Lähed eesti telekavade veebilehele www.kava.ee ning valid ETV ning Aktuaalse Kaamera. Seejärel näed valikut: Järgmiste osade tutvustus. Me ei pea ootama tulevikku, tulevik on juba kohal. Nii juhtub kui programeerija hea tahe ei lähe päris kokku reaalse eluga. Teinekord tasub ka enda tegemised selles valguses üle vaadata.

Uus jäätmemajandus ja jäätmete taaskasutamine ja sorteerimine on hullutanud meid juba nüüdseks üle poole kuu. Hakkasin ka enda kodus kriitilise pilguga üle vaatama, et mida siis sorteerida ja kuhu seda pärast viia. Lugedes läbi mitmeid lehti manuaale ja õpetussõnu sai selgeks, kuhu ma võin pista oma tordikarbi - pakendikonteinerisse. Minnes rõõmsalt õue pakendit ladustama selgus, et minu maja juurde pole tellitud pakendikonteinerit. Läksin kurvalt tagasi koju ning sukeldusin internetti leidmaks kohta kuhu saaksin oma tordikarbi paigutada. Tartu linna koduleheküljel oli üleval küll nimekiri võimalikest asukohtadest, kuid kahjuks paljud aadressid ei ütle pelgalt nimetamise järgi midagi. Üritasin neid äramärgitud kohti tabada ka kaardil ning seda tehes tegin huvitava avastuse. Keegi tubli inimene oli jõudnud luua Tartu Pakenditaara kohta Google Mapsi. Suur tänu tegijale. Siinkohal oleks patt jätta see ära mainimata. View Larger Map Samas tekkis mul küsimus, miks ükski pakend- ja taaskas...

... aga tee korralikult. Need olid Oskar Lutsu "Kevade" õpetaja Lauri sõnad Tootsile. Sain hiljuti korduvalt (4 korda võib vist lugeda juba korduvaks) alljärgneva reklaamiva e-kirja. Kirja vaadates tekib vähemalt minul küsimus, milleks üldse selline reklaamkiri hea on? Jah ta on odav, väga odav. Aga kas ei saaks öelda sama sisu NATUKE atraktiivsemalt. Kasvõi jättes ära üleliigsed numbrikombinatsioonid, rohked erinevad stiilid mida kasutatakse kümnekonna sõna kirjapanemiseks? Miks ei oleks võinud see kiri olla kaks korda lühem ja kümneid kordi ilusam?