10 veebruar, 2014

Galerii! Vaata otseülekandes surma! Lisatud video!

Kunstis ja kirjanduses on levinud motiiv kaugest tulevikust, kus populaarseimaks näidatavaks telesaateks on sadistlik reality-show. Saade, kus elu ja surma peale aetakse taga inimesi. Show, mille kulminatsioonis  tapetakse tagaaetav kas võikalt või eriti võikalt. Üks algupärasemaid selle žanri esindajaid on "The running man" (1987), hetkel populaarseim on ilmselt "The Hunger Games" triloogia. Üks esimesi näiteid kaasaegsest kirjandusest on The Survivor (Walter F. Moudy). Novell jutustab "Olympic War Games" nimelisest pärissõja-teleshowst, milles USA ja Nõukogude Liit sõdivad reaalajas, et selgitada välja juhtiv riik järgmiseks neljaks aastaks.

Üha enam on näha, kuidas surma "mänguline" esitamine ei ole ainult kirjanduse, vaid ka tavameedia igapäevaosa. Selliselt on peaaegu saavutatud tase, mis kunagi oli pelgalt väljamõeldud filmi ulm - reaalne showd surma saabumisest. Surma all ei pea ma silmas mitte ainult elusolendi olemasolu lõppu, vaid ka lihtsalt hävingut, lakkamist. Ma ei ole veel aru saanud, kas selline "surma mängustamine" on tingitud surmakultusest või surmakartusest. Võib-olla aga mõlemast.

Inimesi on järjest raskem üllatada, mistõttu ma ei oleks väga üllatunud, kui online meedias avaldatakse varsti artikli pealkirjaga "Otse! Vaata reaalajas, kuidas hääbub ja sureb maailmameister Schumacher!" Meedia, mis on ajendatud järjest enam reitingust, muutub üha enam verisemaks. Tundub, et reality-showdena on näidatud juba kõike, peale reaalajas surma.

Miks selline surma muutumine meelelahutuseks on tekkinud? Kas asjaolust, et meie kokkupuude surmaga on võrreldes esiisadega väga väike? Vanasti oli pereliikmetel tarvidus teha surnuga mitmeid toimetusi tema kombekohaseks matmiseks. Nüüd ostetakse see teenusena sisse. Kas vähene kokkupuude surmaga on muutnud surma tabuks, mille reaalsust püütakse igapäevaelus vältida? Kas just sellise tabu tõttu on meedias hakatud kajastama surma ja hävinguga seonduvaid uudiseid väga meelelahutuslikult? On teada, et eriti populaarsed on naljad, mis keerlevad ümber tabude (juudid, sakslased teises maailmasõjas, seks, jne). Naljatamine tabudega võimaldab inimestel nendega toime tulla, neist aru saada ja üle olla. Kas selline surma meelelahustamine* aitab tänapäeva inimesel surmaga toime tulla? Mäletan minagi veel nekrolooge surnud inimestest ajalehtedes, kus võeti kokku nende suurimad saavutused ja elutöö. Nüüd on seda asendamas lõputud pildi ja videogaleriid. Või on tingitud see asjaolust, et järjest vähem osatakse empaatiliselt kaasa tunda teiste traagikale ja ei osata tajuda õigesti kaastunnet?

On tunne, et vanasti olid matuserituaalid olulised, sest aitasid mahajääjatel olukorraga leppida ja surm oli elutsükkli lõpp. Ühtlasi aitas reaalne kogemus tajuda sündmuse traagikat, ilma seda palaganiks muutmata. Nüüd jääb mulje, justkui oleks vajadus jäädvustada suremise fakti: mälestusmärgid tee ääres, hukkumiskohtades, fotod verest maapinnal, katkised autod. Kas soovitakse nende meenutuste abil veenda ja meelde tuletada: jah nii see juhtus, see juhtus ja see on reaalne fakt. Või proovitakse selliste väliste märkidega saavutada empaatiat - näidata, et hoolin.

Võib-olla on sellise käitumise tinginud arvutimängud ja filmid, kus surma ei ole. Alati saab uuesti alustada. Alati on võimalus mäng salvestada ja uuesti proovida. Surmast arvutimängus ei jää fakti, surmakohast pilti. Kas meil on vaja pilte selleks, et eristada reaalsust mängust? Kui pilti ja videot surma sündmusest ei olnud siis seda ei juhtunud, jah?

Toon mõned üksikud näited artiklitest, kus kumab selgelt läbi suremise kui fakti jäädvustamine või isegi jälk meelelahustamine.


Kas pole natuke võigas lugeda neid pealkirju järjest? Kõik kes surid, olid oma eluga, mõtte ja lähedastega. Meedia kaudu nüüd tarbime seda. Tarbime surma, hävingut, traagilist vigastust. Like. Share. Comment. Avalda arvamust.

Pilt tänapäevast:
Naine: "Kallis, tule sööma, toit on valmis."
Mees: "Oot, viskan feissarile korra pilgu peale ja vaatan kuidas paar tonti surevad ja millise vereloigu jättis Schumacher maha hetkel, mil ta pea puru kukkus ja suremas oli."
Naine: "Ok, aga toit jahtub ära. Kui aega saad vaata ka pilte sellest, kuidas iidne tiibeti küla hävineb, päris naljakas oli. Tuletab meelde, et peaks hakkama jaanipäevaks hagu koguma."

Me oleme ainult väikese sammu kaugusel surmast kui reality showst. Küünilisemad ütleksid, et reality show episoodid juba käivad.

Pics or it didn't happen!



Empaatiavõimest ja infotulvaga kohanemisest räägib ka 09.02.2014 Vanamehed kolmandalt saade.
*meelelahustamine - väljamõeldud termin iga sündmuse meelelahutuseks muutmise kohta, kus uudise sisu lahustub mitmete kildude vahel. Eesmärk on müüa klikke, mitte et anda edasi sisu.

05 veebruar, 2014

12 Androidi rakendust, mis muudavad elu nutikamaks

Nutitelefoniga inimesed paigaldavad oma telefoni väga erinevaid rakendusi. Minul endalgi on rakendusi ligi sada. Reaalselt kasutan ma neist siiski väga väheseid. Ülejäänud on alles, kas harjumusest neid mitte kustutada, või siis on nende kasutusvajadus üliharv. On aga mõned rakendused ilma milleta ma enda elu hästi enam ette ei kujuta. Need on rakendused, mis aitavad nutikamalt elada, mis ei ole koormaks.

Pildil on android Nexus-6. (Blade Runner, 1982)
Tosin minu enamkasutatavat (jätan välja meili, brauseri ja telefonirakenduse) rakendust on järgmised:

Väike legend ka juurde:

€ - kasutan tasulist versiooni
¤ - kasu tekib rakenduse sotsiaalsusest (teistest inimestes, kes seda rakendust kasutavad)
@ - rakendus on kasulik, kui ta on kõigil sinu seadmetel (arvuti, tahvel, telefon, jne)

  • Pocket - @ Rakendus, mis võimaldab ühe klikiga salvestada erinevaid artikleid hilisemaks lugemiseks. Peale salvestamist on nad mugavas formaadis ja lugeda saab, kui tekib aeg selleks - kohvipausil, puhkehetkel, arsti oodates. Aitab vältida olukordi, kus leiad pika ja põneva artikli, aga pole mahti lugeda ning bookmarkimisest pole kasu, sest unustad vaadata. Ma ei kujuta ette, kuidas ma elasin enne seda rakendust.
  • Evernote - @ Rakendus, mida kõik on kiitnud ja mille esimesel kasutusel kandsin maha kui - kõige üleshaibitum ja mõttetuim rakendus eales. Peale paari kuud ja mõjukaid soovitusi andsin talle teise võimaluse. Võimaldab koostada kiirelt märkmeid, kirjatükke, neid kombineerida salvestada ja märgistada. Tekstid on kõikjal olemas ja sinuga kaasas. Ma ei kujuta oma märkmete tegemist ja tekstiloomet ilma Evernote-ta ette.
  • OurGrouceries - ¤ 21. sajandi poenimekiri. Tasub installida mitmesse seadmesse (kõigi pereliikmete telefonidesse näiteks) ja seejärel on võimalik poenimekirju sünkroniseerida omavahel. Poenimekirju saab luua väga erinevaid ja ka lähtudes mingist retseptist. Mugav on-the-fly asjade lisamine ja eemaldamine. Unustage pabernimekirjad, peale selle kasutamist. Ainukese miinusena saab tuua välja, et sünkroniseerimine toimib vahepeal halvasti.
  • I Can't wake up! - Äratusrakendus, mis töötab. Ma olin seda tüüpi inimene, kes hommikuks sättis 4-5 äratust, lükkas neid pidevalt edasi ja ärkas ikka 3 minutit enne kui kodust oli vaja välja saada. See rakendus paneb aga tööle ärkamiseks kõige olulisema keha osa - aju. Kui aju töötab, siis on ka ärkamine kergem. Selleks, et alarmi (mis on väga mahe) vaigistada on vaja lahendada väga erinevaid ülesandeid matemaatikast reaktsiooniniharjutusteni. Selleks, et aju ei harjuks neid automaatselt lahendama saab muuta harjutuste  pikkust ja keerukust. Peale hommikust nuputamist on märksa kergem ärgata. PS. Ma pole peale selle rakenduse kasutamist kordagi sisse maganud.
  • Swiftkey € - Rakendus võimaldab sisestada kiiresti teksti. Libistades näppudega üle klaviatuuri hakkab rakendus pakkuma sõnu, mida kirjutada tahad. Eriti oskuslikuks muutub ta peale mõningast kasutamist ja oma kontodega ära sidumist (Twitter, Blogger, Facebooks, SMSid). Seejärel hakkab rakendus õppima ka nendest sinu isikupärast kirjastiili ja kasutavaid sõnu. Miinusena saab välja tuua asjaolu, et mõnikord hakkab rakendus pakkuma pidevalt sõnu, mida sa kasutasid vaid korra ja kindlasti rohkem ei kasuta.
  • Pray - Tarkvara, mis on kohustuslik igale nutiseadme kasutajale. Kui oled telefoni ära kaotanud või kuskile unustanud saad Pray abiga kätte koordinaadid ja foto lähikonnast. Lisaks võimaldab Pray eemalt telefoni sisu kustutada ja lukustada. Kohustuslik tarkvara igale nutiseadme omanikule, mis aitab minimeerida riske telefoni kaotamisel.
  • Waze - ¤ Sotsiaalne navigatsioonitarkvara. Sisaldab infot kiiruskaamerate ja liikluses varitsevate ohtude kohta. On korduvalt suunanud mind ümber tavapäraselt marsuudilt, sest sellel on liiklust takistavaid tegureid. Sageli pole pole ma neid suunamisi ka uskunud ja iga kord olen avastanud, et oleksin pidanud kuulama Waze soovitust. Omab head õppimisvõimet ja oskab käivitamisel juba pakkuda välja asukohti, kuhu sa sellel ajal liikuma plaanid hakata. Säästab kõvasti igapäevast transpordiaega.
  • Battery Guru  - Töötab ainult koos Snapdragon protsessoriga. Nutikas akusäästja. Suudab optimeerida rakenduste protsessorikasutust ja seetõttu kestab aku pikemalt. Algselt ma kahtlesin, kas see tarkvara üldse midagi teeb. Nüüd, peale 6 kuulist kasutamist tõden, et rakendus teab väga täpselt millal wifi sisse lükata, millal bluetooth sisse, millal meile uuendada ning muid ressursse sisse või välja lülitada, et akut säästa.
  • Sky Map - Suunates telefoni taeva poole näitab selles suunas olevaid taevakehasid, oskab neid nimetada ja võimaldab taevakehasid nime järgi otsida. Tõeliselt vahva abimees, et selgitada lastele taevakehasid. Kahju, et rakenduses pole eesti keeles tähtkujusid. Pigem selline nice-to-have rakendus. 
  • Messenger - ¤ Facebooki Messenger on kiirsuhtlusrakendus, mis toob Facebooki suhtluse telefoni. See rakendus on kindlasti vähendanud mu SMS-ide saatmist umbes 40-lt 1-le SMSile kuus. Väga kiire, ja kulusääastlik. Vestlust on võimalik jätkata arvutis või arvutis üle kolida telefoni-tahvlisse, kui ringi liikuda.
  • Twitter - ¤ Sotsiaalvõrgustik Twitteri rakendus on minu hinnangul kõige kiirem uudiste vahenduse keskkond Eestis. Üldiselt, on kõik olulised Eesti uudised kajastatud ka Twitteris. Selleks, et rakendusest oleks kasu tasub jälgida inimesi ja eelkõige ajakirjanikke ning meedia tuleb siis sulle automaagiliselt ise telefoni. Kui sa aga ei tea või ei julge kedagi jälgida siis võid alustada näiteks minust:  https://twitter.com/mmikkelsaar Ma ei hammusta.
  • Pargi.ee - Väga mugav mobiilne parkimine. Vanasti oli kuulda nurinat, et see rakendus ei tööta korralikult. Mind aga pole see rakendus veel kordagi alt vedanud asukoha-parkla valikul. Säästab aega ja võimaldab panna meeldetuletusi, et end ülemääraseks ajaks parkima ei unustaks.
Milliseid rakendusi teie kasutate, et elu nutikamaks muuta?