29 oktoober, 2009

Kas arvutiprogrammid on halvasti tehtud või kasutajad muudavad nad halvaks

Käisin eile Rimis üle pika aja ning kassas kogesin järgmist elamust. Kassas oli praktikant-õpipoiss, nagu tavaliselt ikka neid poodides leidub. Noor, vist alles 20nendatesse jõudnud noor neiu, kelle näpud käisid väga vilkalt minu kaupa läbi lastes. Nii kiiresti, et ma isegi küsisin kas ta on tõesti alles esimest päeva tööl. Selgus, et oli.

Tema seljataga oli eluaastaid juba palju näinud 60nendates daam, kes oli ilmselt mingi vanem-müüja vms. Igaljuhul oli tema ülesandeks noort tema esimesel päeval juhendada.

Kaup läbilöödud toppisin oma pangakaarti masinasse. toks-toks-toks pin sisse. Masin näitas "Võite kaarti eemaldada". Siinkohal hakkasid arenema sündmused.
Mul on nimelt selline komme, et peale seda kui masin teatav kaardi eemaldamise lubamisest küsida see alati müüjalt üle. Kas võin või mitte. Komme tekkis kui algusajal tühistati pidevalt mu tehingud liiga varajase nkaardi väljatõmbamise pärast ära.

Küsisin ka seekord: Kas võin kaarti eemaldada.
Praktikant: Jah, tehing on sooritatud, aitäh.
Vana-müüja praktikandile: Oot-oot, sa ei saa kunagi öelda kliendile et tehing on sooritatud, sina ei tea seda. Ainult klient näeb oma ekraanil, et tehing on sooritatud.
Praktikant: Aga mul tekkis mingi arvutiekraanile mingi kiri et: "tehing edukalt sooritatud", kas see siis ei tähenda seda?
Vana-müüja: See programm ütleb siin pidevalt igasuguseid asju ja teateid, ära pane neid üldse tähele. Meil on [siin poes] kuskil terve raamat nende teadete kohta, mis see programm veel ütleb aga ega me ei pea teadma neid ja las ta ütleb. Me ei pane neid tähele.

Ja maailmast oli jälle saanud parem koht. Ühe noore inimese initsiatiiv lugeda abitekste sai lömastatud ja itimehe ponnistused luua mõistliku ja abistavat kassasüsteemi said hävitava hinnangu.


PS. Loodan et see praktikant julgeb siiski kassaprogrammi errorteateid teinekord lugeda ja uskuda.

16 juuli, 2009

Suur viga ettevõtluses: Te ei tea oma klienti. Krediidipanga näitel.


Üks tõsisematest vigadest, mida ettevõtte saab teha on mitte uurida ja selgitada välja, kes on ettevõtte kliendid. See on vale juba puhtalt turunduslikus mõttes. Kui ettevõtte ei tea oma kliente, kuidas ta saab väita, et teab millised on kliendi vajadused.

Sellest aga veel tõsisem on viga, kus ettevõtte ütleb oma kliendile: ma ei tea sinust midagi. See on vale nii turunduslikult aga näitab ka suhtumist - me ei väärtusta oma kliente niipalju, et nende kohta teada isegi lihtsamaid asju.

Krediidipanga näide
Sisenesin hiljuti Krediidipanga internetipanka, et sooritada vajalikke makseid. Mind ootas aga ees üllatus. Krediidipank oli saatnud mulle veebiankeedi uurimaks minu rahulolu pakutava teenusega.
Iseenesest on tore, et ka Krediidipanka on hakanud huvitama minu kui kliendi arvamus. Kahjuks oli tõsine viga tehtud juba esimese küsimusega. Kui kaua olete olnud Krediidipanga klient? Halloo, kosmos! Kes peaks teadma aastaid, mis ma olen veetnud mõne ettevõtte juures. Selles küsimusest saab olla räigem ainult küsimus: Kallis internetipanga klient, palun ütle meile oma nimi, sest me tõesti ei tea, kes sa oled.

Mis mõttes, et te ei tea kaua ma olen teie klient? Kas meievahelisel lepingul ei olnud siis kuupäeva peal? Või hävisid sõlmitud lepingute paberid mõnes tulekahjus? Kas neid sõlmitud lepinguid siis digitaalseks ei tehtudki, et saaks sealt järgi vaadata minu kliendiks oleku aja?

Peale selle oli tegu kohustusliku küsimusega, kuidas ma peaksin siis vastama kui ma ei tea oma kliendistaashi pikkust. Äkki mind ka ei huvita see, nagu teidki ei huvitanud?

Teised ettevõtted
Veel hiljuti oli minu tööülesandeks ärianalüüsi ja statistika ettevõttes Resta läbi viia erinevate ettevõtte klientide rahulolu uuringuid. Töökogemus erinevate ettevõtetega näitas, et väga mitmetel organisatsioonidel on probleeme oma klientide kohta info kogumisega.

Toodud Krediidipanga näites olnud kliendisuhte pikkus on üks sagedamini esinevates küsimustest, mida soovitakse kliendilt alati küsida rahulolu uuringutes.
Minu kogemused ja ka normaalse uuringu läbiviimise tava räägib, et kunagi ei tohi küsida asju, mida ettevõte tegelikult teab või saaks kerge vaevaga teada. See häirib klienti ja muduab ka küsimustiku pikemaks ja vähem atraktiivseks.

See oli ka minu sõnum kliendi rahulolu uuringute projektijuhina - ärge küsige kliendilt asju mida te saaksite muidu teada. Kliendisuhte pikkus - see on lihtne järgi vaadata esimese sõlmitud lepingu kuupäevast või esimesest arvest kliendile. Nõustun, et selline järgivaatamine ei sobi paljudele organisatsioonidele nende äriloogika tõttu: näiteks väikepoed ilma kliendikaarti süsteemite või ettevõtted, mille teenuseid on vaja kasutada üliharva (Näiteks matusebürood).

Näiteid küsimustes, mida on soovitud kliendilt teada saada, kuid mida te peaksite niisama teadma: Nimi, asutuse juhi nimi, asutuse (asutus kui klient) nimi, viimase ostu sooritamise aeg, teie asutuse käive. Kõik nimetatud on faktid mida peavad ettevõtted teadma ka ilma kliendilt küsimata.

Selleks, et minu mure ei jääks puhtalt kurtmiseks, annan ka mõned õpetussõnad, mida olen jaganud ettevõtetele info hankimisel klientide kohta.

Info, mida ettevõte juba peaks teadma oma kliendi kohta, saamine:
  • Ära küsi kliendilt otse! See on sinu töö teada ja sinu viga kui oled unustanud.
  • Vaata läbi sõlmitud lepingud ja saadetud arved-kirjavahetus.
  • Küsi infot oma kolleegidelt, kes võivad klienti rohkem teada.
  • Kasuta Google-t üldinfo hankimiseks.
  • Kasuta äriregistrit, ajalehti ja organisatsiooni kodulehte saamaks teada infot organisatsiooni käibe, juhtide kohta.
  • Räägi kliendiga rohkem ja ennetavalt. Teie omavahelistes vestlustes võivad selguda need faktid ka kogemata ja ilma piinlike küsimusteta: "Umm, te moodustate 70% meie käibest aga kaua te meie klient olete olnud?"
Väike reklaamlink ka: Kui tahate minna suvel põnevale matkale, siis selleks annab võimaluse kummipaadi rent.

16 juuni, 2009

Kübersõda - filmis ja tegelikkuses


Vaatan kirjutamise hetkel Kanal2-st filmi, mis räägib tulevikust ja tulevikusõdadest. Terminaator on film, mille vaatamine lapsena põhjustas sügavaid mälestusi ja loodan, et mitte permanentseid traumasid.

Kes selle filmi sisu ei tea, siis kokkuvõtvalt saan öelda, et filmi üks tegevusliine jutustab tulevikus (aastal 2030) peetavatest sõdadest. Sõdadest, kus tulistatakse laserrelvade abil ja sõditakse küborgitega: poolinimesed-poolrobotid. Siiski on huvitav, et sõda käib tavapäraste, endiselt Napoleoni-aegsete reeglite järgi. Mina tulistan sind, sina tulistad mind, kes pihta saab on surnud. Nagu polekski midagi muutunud aastasadadega.

Jälgin samal ajal filmiga ka ühe silmaga Twitterit, sotsiaalmeedia populaarseimat platvormi. tänapäeval. See väljend "samal ajal" tähistab aeg paarkümmend aastat enne Terminaatori tulevikus olevaid lasersõdasid; tänast aastat 2009. Twitteris käib sõda, kübersõda. Sõda peetakse Iraani presidendi valimiste tulemuste pärast.
Möödub minut ja juba on lähetatud Iraani-teemalisse twitterivoogu üle 60 kaasaegse kuuli - tweet-i ehk säutsu. Kaasaegne lahing ei ole ühepoolne. Sõjategevusse kübertandril on haaratud mõlemad osapooled. Kiiresti levitatakse osapoolte vahel sõjaväljal (sõjavälja aadress on #Iranelection) avalikku infot. Teavet nii oma sõjaplaanide, kaitsetaktikate ja ka soovituste kohta kaassõduritele. Kuulideks kaasaegses tulevikusõjas on fotod sündmuskohtadest, osavõtjate kirjeldused toimunust. Tulevikusõja pommideks on ründed internetiteenuste vastu, arvutivõrkude blokeerimised ja sulgemised. Tulevikusõja tuumapommiks on elektrikatkestus või arvutivõrgu hooldus.

Nagu näete, siis Terminaatori loonud Autori fantaasia jäi alla tegelikele arengutele. Tulevikusõda erineb juba täna sellest, mis arvati tulevikusõja kohta aastal 1984. Tulevikusõja põhiliseks relvaks ei ole laserid ja küborgid. Tuleviku laskemoonaks on õudust äratavad pildid, kirjeldused, säutsud. Tulevikusõjas tulistatakse nimetet laskemoona sõjas mitteosalevate inimeste pihta. Inimeste pihta nagu mina, kes jälgivad sündmusi twitteri, cnn ja bbc kaudu. Inimeste, kes ootasid oma lapsepõlves, et tulevikusõda peetakse laserrelvadega, mitte säutsudes.

PS. Imekombel õnnestus selles sõjas ühe tuumapommi plahvatust vältida. Twitter planeeris täna enda korralist hooldust koos tunniajalise pausiga teenuses. Ameerika Ühendriikide valitsus edastas palve Twitterile hooldust mitte teha; Tuumapomm kübersõjas jäi seekord lõhkemata. Millised Teie ettevõtte poolt pakutavad teenused võivad osutuda kriitiliseks järgmises kübersõjas? Kas olete valmis selleks, et teie infosüsteemid neile vastu peavad?

Autor, Mihkel Mikkelsaar on AS Resta turunduse projektijuht ja Matkarent.ee juhatuse liige.

05 juuni, 2009

Nädalavahetuse valimised


Ärge siis unustage, et nädalavahetusel tuleb minna valima. Endal sai e-hääletatud juba paar päeva tagasi. Enda valik jäi seekord Rohelisele Erakonnale, kes tänu oma noorusele pole viimasel ajal millegi halvaga silma veel jäänud. Samas ma ei ennusta neile edasipääsemist ka Euroopa parlamenti, kuid hää tuli ju kuskile anda.

Vaata ka pilte: http://matkarent.ee/2ra-vali-edgarit/

16 aprill, 2009

E-äride nõrkusest, tugevusest ja ellujäämisest


Eestlased on alati tahtnud silma paista oma erakordse e-,i-,m-lembusega. Kelgime oma m-parkimise, e-valitsemise, i-meilimisega, ajal mil arenenud tööstusriikides otsitakse tänaval parkimisautomaate, korraldatakse senatites ja kodades debatte ja saadetakse populaarset tiguposti.Pilt: Frits Ahlefeldt-Laurvig.

Ajal millal e-lembelise Eesti online jaekaubanduse osakaal on 1% kogu ostudest on aga vanade ja mitte nii coolides e-riikides: USAs ja Inglismaal online kaubanduse osakaalud vastavalt 7% ja 15%. [Allikas: Netikuller.ee online jaekaubanduse uuring 2008] .

Kas ikka saame end pidada nii vingeks e-,i-,m-riigiks ajal mil online kaubandus pole isegi veel sipupükse jalast saanud?

Teisipäeval sai arutletud Altexis teemal "Kes elavad majanduslanguse paremini üle – kas online või päris poed?" Teema käsitlusel sai lähtutud eelkõige enda kogemusest, Eesti praktikast ning illustreerimiseks toodi näiteid ka laiast maailmast.

Ülaltoodud faktide ja meie vestluse põhjal sai järeldusi olla vaid üks: Eestis jäävad majanduslanguse ajal ellu päris poed. Seda lihtsalt põhjusel, et tõsiseltvõetav online kaubandus Eestis puudub ning oht online poodide kadumisele ei saagi olla väga suur. Suurematest e-tegijatest Eestis tuli meelde vaid On24.ee.

Arenenud maailma vaadates muutub aga küsimusele vastamine keerulisemaks. Tundub, et arenenud maailma kontekstis ei ole tähtis kas tegutsed online, mobiilis või päriskaubanduspinnal - ellu jääb kindlasti ettevõte, kes tegutseb effektiivselt, on hästi juhitud, parajalt uuendusmeelne ning kelle kliendi rahulolu on kõrge.

Kuid miks Eestis on e-kaubandus sipupükstes ja mitte lapsekingades nagu Inglismaal?

Ilmselt on põhjuseid mitmeid:
  • Oma rolli mängib kindlasti Eesti väiksus, mis välistab tihti mastaabiefekti.
  • Eestlaste lühiajaline tarbimiskogemus.
  • Usaldamatus, millele aitavad kaasa tarbijakaitse hoiatuskampaaniad, vähene teadlikkus turvalismeetmetest internetis, mingite võõraste ja kummaliste (tavakasutaja jaoks) vahelehtede näiteks paypal.com kasutamine.
  • Internetimaksete keerukus nii maksete tegijate kui saajate jaoks.
Juba jõuti viimase punkti üle arutleda ka Kristjani juures. Mina olin üks nendest, kes väitis et paypal.com kasutamine on keeruline ning põhjustab hirmu inimestes. Jah, sina, lugeja ei taju seda. Aga sa kuulud ilmselt ka ühiskonna sellesse vähemusse kes blogib, teab mis on web 2.0 ja oskab ütelda, et paypal.com on turvaline. Ilmselt oled sina panustanud ka sellesse õnnetusse 1% online jaekaubandusest.

Samas elab Eestis suurem osa inimesi õndsas teadmatuses nii blogidest, web 2.0-st kui ka paypal-ist. Selles veendumaks tee kurikuulus "ema test". Mine tutvusta oma ema (vanaema juurde) paypali alal. Räägi selle turvalisusest, mugavusest ja arusaadavusest. Seejärel leia mingi ese internetis, ese mille eest saab maksta paypal-iga ja mida nad peaksid paratamatult ostma.

Seejärel suuna oma ema Eesti Paypal-i tutvustavale lehele ja palu tal sooritada ost, nii et ta registreeriks end ära ja sooritaks ka iseseisvalt ostu. Ära õpeta vahepeal. Jälgi järgmiseid asju:
  • Kas ema usaldab Paypal Eesti lehekülge piisavalt?
  • Kas ta saab hakkama registreerimisega?
  • Kas ta saab hakkama raha kandmisega Paypal kontole?
  • Kas ta saab ostu sooritamisega hakkama?
Kaldun arvama, et 95% emadest, kes on paratamatult nüüd sunnitud paypal-iga kokku puutuma kukub selle testi läbi ennem kui ta jõuab hakata Paypal Eesti lehte usaldama.

Arvestades Eesti mikroskoopsust peab ütlema, et tekitamaks tõsiseltvõetavat e-kaubandust on vajalik suurema osa emade jõudmine viimasest küsimusest edasi. Edasi, kus ost on sooritatud ja ema läheb rahulikult toitu tegema, teades et tema kaup saabub peatselt ning teda pole röövitud.

Selleni me veel ei küündi.

Kui see teema pakub teilegi huvi, siis võime arutleda siinsamas kommentaariumis aga kindlasti ka Pärnu Turunduskonverentsil, kus ettekandmisele tulevad teemad on:
  • KAS MAJANDUSLANGUS TAPAB TRADITSIOONILISE ÄRI VÕI E-ÄRI? Teab: Aivar Paalberg, Enter IT
  • MIDA INIMESED INTERNETIS TEEVAD? Vastab: Anni Ronkainen, Google
  • E-TURUNDUSE MÜÜMINE JUHILE Müüb: Craig Hanna, e-consultancy.com
  • VÄIKE KULU, PALJU KASU - OSALUSVEEBI KOGEMUS Jagavad: Hille Hinsberg, Riigikantselei & Epp-Kristiina Keerov, Altex Marketing.
-Käesolev postitus on osa Pärnu Turunduskonverentsi tutvustamiskampaaniast.-

10 aprill, 2009

Nutikad lahendused: Nõust, eelkõige potist

Nutika lahenduse loomiseks pole alati tarvilik näha palju vaeva ja teha midagi ülikeerulist. Tooteid on võimalik uuendada, muuta praktilisemaks (seeläbi paremaks) tehes ka väga pisikesi muudatusi.

Oma toote kohandamisel klientide vajadustega tasub alati proovida sooritada toote kasutajate tegevusi ka ise. Eelkõige sooritage neid tegevusi, mis paratamatult ning sunnitult kaasnevad eseme tööga ning mida peavad kasutajad sooritama veel lisaks.

Seejärel analüüsi, kas oleks sooritatud samme võimalik kuidagi ühendada viisil, et kasutajad saaksid tehtud vähema ajaga rohkem?

Hea näide tegevuste ühendamisest on IKEA supipott. Kuigi peaaegu alati on toiduretseptidel juures toiduainete kasutamise kogused siis sama sageli puudub nende koguste mõõtmiseks korralik mõõtevahend. IKEA pott lahendab selle mure funktsionaaldisainiga - mõõtevahendiks on pott ise ning mõõdik on värvitud poti seinale. Hind IKEAle: praktiliselt olematu. Idee ja kasutegur tarbijale: Hindamatu.Kuidas saaksid sina oma tooteid ja teenuseid luua pidades silmas nende funktsionaalsuse laiendamist ja kasutajate elu mugavamaks muutmist?

Funktsionaaldisain
ist kirjutas kunagi ka Raul oma WYSIWYG blogis.

12 veebruar, 2009

Balanss sisu ja reklaami vahel

Luues veebilehte, mis elatub põhiliselt reklamitulust tuleb silmas pidada, et reklaamist ei tohi saada lehekülje sisu.
Külastaja tuleb leheküljele eelkõige ju sisulise info pärast, mitte vaatama vilkuvaid bännereid ja helisevaid reklaamklippe. Seetõttu, ära palun unusta oma lehte luues ja täiustades reklaamide kõrvale lisamast ka sisulist materjali. Siis suureneb ka võimalus, et külastajad tulevad leheküljele tagasi ja ühtlasi aitavad kasvatada ka reklaamitulusid.

Ühe halva näitena hakkas silma tänahommikuse [12.02.2009] Äripäeva uudis.

Äripäev balansist väljas

04 veebruar, 2009

Olulisemad trendid maailmas 2009 aastal

What's next? avaldas hiljuti oma 2009 aasta trendikaarti. Leian, et selline trendikaart on 2009 aasta tegevuste planeerimiseks märksa targem abimees kui meie tähetarkade lausumised, mis pahatihti ütlevad palju, end samas mitte midagi.

What's nexti trendikaartist saame teada, et suurimat globaalset mõju omavate trendidena hakkavad (kuid õigem oleks paljude asjade puhul öelda, et jäävad) maailma mõjutama:
  • Globaalne ühendumine
  • Maailma võimukese liigub itta
  • Muutlikus
  • Kliimamuutuste kriis
  • Jätkuv digitaliseerumine
  • Äng
  • Võlad
  • Vananemine
  • GRIN tehnoloogiad (Geenitehn., robootika, informaatika ja nanotehn.)
  • Ebakindlus
  • Jätkusuutlikus.




Nagu ikka on suuremad trendid põhjustatud väiksematest, ka neid on püütud kaardistada lähtudes kaheksast erinevast valdkonnast: Ühiskond, Tehnoloogia, Majandus, Keskkond, Poliitika, Äritegevus, Perekond ja Meedia.


Põnevamad, aasta 2009 märksõnad on:
Kuigi What's Next? trendikaart on tehtud väikese huumoriga on siiski tegu mõnusa infoallikaga. Uut äriideed või olemasoleva idee muutmist tasub just alustada silmitsedes seda kaarti. Iga trend ju tähendab seda, et sellega on seaotud ka raha liikumised. Nutikas inimene oskab neid trende ühendada edukaks äriks. Soovitus on kaart välja printida ja riputada oma seinale ning ise tegutsedes pidada ka silmas, mis maailmas toimub.

Trendikaart on kättesaadav aadressil: http://www.nowandnext.com/?action=misc&subaction=trend_maps
Toodud lingil on üleval ka aastate 2007 ja 2008 trendikaartid.

25 jaanuar, 2009

Soov.ee poolikuks jääv kampaania

Soov.ee tuli oma kuulutusteportaali telereklaamidega välja umbes samal ajal, mil nad teatasid oma otsusest loobuda paberlehest ning keskenduda portaali arendamisele.

Reklaamide eesmärgiks on tutuvustada auditooriumile soov.ee uuenenud portaali ning tuletada meelde soov.ee-d kui suurepärast interneti keskkonda kus osta, müüa ja vahetada oma maist varandust.
Neile kes reklaamklippe näinud ei ole annan ka väikese ülevaate. Reklaamides esinev peategelane vaimustub võimalusest osta-müüa internetis ning paneb järjepidevalt kodus olevaid naisele armsaid esemeid müüki. Reklaamklipi lõpus näidatakse kaadrit aktiivsest ostumüügi kuulutusest.
Reklaamid on iseenesest päris vaimukad ning eristuvad ilusasti ülejäänud telereklaamidest.


Kahjuks aga jätab Soov.ee kasutamata suurepärase võimaluse astuda sammuke kaugemale selle reklaamiga. Reklaami analüüsides on märgata kahte möödalaskmist:
  • Toote kohta käiv info - tüüpilise laisa turundusinimese või veebimeistri tekst: Loren ipsum. Loren ipsum on tekst, mida kasutatakse trükis ja prindis, kui on vajadus kasutada suvalist prooviteksti. Siin oleks olnud Soov.ee-l võimalus edastada tähelepanelikele lugejatele kas mingi nali või teade. Nali või teade sellises kohas oleks paratamatult tõmmanud mõne inimese tähelepanu ning arvan et reklaamil oleks olnud võimalus muutuda viral kampaaniaks. Seejärel oleks hakatud reklaami vaatama puhtalt huvist, kas suudetakse lugeda seal oleva teksti, mis seal väidetakse olevat.
  • Kontaktinfo reklaamis - E-post: peeter@soov.ee, telefon: 512345, skype: peeter, WWW: www.hot.ee/peeter. Ka siin oleks saanud astuda Soov.ee sammukese edasi. Miks anda väljamõeldud telefon? Miks anda skypenimi mida ilmselgelt ei kasutata? Miks anda WWW viitega veateatega veebilehele, mis pole ilmselgelt Soov.ee-ga seotud. Soov.ee laseb seeläbi käest suurepärase võimaluse arendada edasi lugu. Lugu, kus peategelaseks oleks reklaamist tuntud "Peeter". Miks ei oleks võinud anda telefoni asemel päris kontori telefoni, miks ei ole skypenime taga soov.ee enda meeskond? Miks pole veebiaadressi taga Peetri kodulehte, kus ta räägib kui vahva pere tal on ja mis on tema hobi (näiteks soov.ee külastamine). Selline lähenemine poleks Soov.ee-le maksma läinud midagi, kuid oleks kindlasti võitnud tähelepanu. Oma reklaamikarakterile, Blingimehele on teinud kodulehe näiteks DnB Nord Bank (Taevas Ogilvy).
Millised võimalused jätad sina kasutamata oma reklaamides?
Kes reklaami näinud ei ole siis saab seda vaadata ka siitsamast.

22 jaanuar, 2009

Karm aeg nõuab uusi võtteid võlgade väljanõudmiseks


Keegi on sulle võlgu? Saada talle kiri ja tuleta meelde. Äkki maksab ära.

Hoopis teine lugu on aga siis kui sinu võlgnik on eriline inimene. Näiteks võivad olla erilisteks inimesteks need, kelle pikkus on võrreldav hiiglase omaga, või on võlasumma selgelt eristuv teistest.

Sinu kui võlausaldaja võimuses on erilisi inimesi ka kohelda eriliselt. Näiteks luues enda koduleheküljele eraldi alamrubriigi "Erilised võlgnikud" nagu on teinud seda Resultes OÜ nimeline puiduettevõte. Iseenesest on mõte ju hea - tuuakse nähtavale ettevõtted, kes ei pea kinni oma lubadustest. Samas, ilma täiendavate selgitusteta võib tekkida vaatajal küsimusi, mis jäävad vastuseta. Näiteks: Miks on need võlgnikud erilised, Kui mul sealt ostes peaks tekkima väikene võlg, siis kas ka mina satun koheselt eriliseks võlgnikuks, Kes on nendes ettevõtetes vastutavad isikud, Kas ma julgen osta firmast kaupa kus on 4 erilist võlgniku, äkki see ettevõte on minemas pankrotti? Palju on neid võlgnike, kes ei ole erilised.

Loodan, et saite aru. Küsimusi tekib mitmeid. Minupoolne soovitus: kui te loote oma koduleheküljele, toote tutvustusele või enda CV-le mingit sisu, siis tasub alati mõelda järgmistele punktidele.
  1. Kes on minu sõnumi sihtgrupp?
  2. Mis on minu sõnum?
  3. Miks ma tahan loodavat sisu lugejale tutvustada?
  4. Kas loodav sisu on lugejale oluline?
  5. Kas loodav sisu on arusaadav ka ilma kontekstita?
  6. Kas sõnumi arusaadavust saaks parandada, kui loodavale sisule lisada juurde konteksti?
Koduse ülesandena proovige vastata nendele kuuele küsimusele tehes ühtlasi sisse parandused oma plaanitavasse sõnumisse. Kas jäi mõni oluline sisu planeerimise punkt katmata? Selline astmeline lähenemine sisu ülevaatamisel ei ole kasulik mitte ainult veebiartiklite puhul vaid ka turundusmaterjalide, kirjandite, uudiste loomisel. Olen ise korduvalt kasutanud sellist lähenemist ning leidnud, et lisaks teistele lugejatele tekib ka mul endal suurem arusaamine nii sõnumist kui selle edastamise vajalikkusest.

03 jaanuar, 2009

[FOTOD] Tartus oli täna kaks päikest taevas!!!



Jah, täna oli Tartus taevas korraga kaks päikest. Tõsi küll, üks neist oli põhjustatud halo poolt, kuid sellest hoolimata oli libapäike väga selge ja ere. Sama ere ja tugev oli ka halo ümber päikese. Lihtsalt ilus. PS. Vaadake ka päikese peegeldust ümber Tigutorni. PS. Tegu ei ole fotoka effektiga vaid päriselt oli ka nii ilus :)