Postitused

Kuvatud on postitused sildiga poliitika

Globaalsete tööprotsesside ning rahvusvahelise õppe võimalikkus koolis

Kujutis
Me tellime allhanget Aasiast, olles ise allhankijad Skandinaaviale, tellides disaini Ameerikast suheldes kontoritega üle Euroopa. Me teeme teadustööd Eestis, kasutades Ameerikas asuvaid andmebaase, küsides nõu Ladina-Ameerikast ja Aasiast ning laseme retsenseerida artikleid Austraalia teadlastel. Eelnimetatu on ainult mõningane illustratsioon inimestest, kellele rahvusvaheline suhtlus ja globaalsed protsessid on igapäevatöö. Töid on vaja teostada nii kultuuride, kui ka ajatsoonide üleselt. Väheseid meist aga valmistatakse tööl või koolis ette, osalemaks globaalsetes protsessides; enamasti on peamiseks strateegiaks "upu või uju". Haridussüsteem pakub küll võimalusi nii sõpruskoolide külastamise, välispraktikate ja -õpingute näol, kuid eelkõige loob see eelise usinamatele, tippudele. Kaasaegne tehnoloogia on võimeline aga pakkuma märksa rohkemaid ja laiapõhjalisemaid viise rahvusvahelise koostöö õppimiseks, võrreldes hetkeolukorraga. Suure sammu rahvusvahelise koostöö edend...

Artikkel Delfis "Keskkonnast tingitud mõju ei saa omistada vallajuhtide tegevusele"

Mõni aeg tagasi avaldas Delfi minu artikkli: " Keskkonnast tingitud mõju ei saa omistada vallajuhtide tegevusele " Ajaloo huvides olgu ka siit blogist viidatud sellele mõtteavaldusele. Eraldi siia kopeerima seda ei hakka. Osaliselt on ajendatud see artikkel nii seisakust Ülenurme valla arengus. Teisalt jälle on see laiendatav väga paljudele Eesti kohalikele omavalitsustele, kus vallajuhid on liiga pikalt jäänud loorberitele puhkama, ning vaja oleks nii värskeid mõtteid, kui ka uusi suundasid tegevuses. Täpemalt on minu valimisplatvorm ja soovid kirjas minu kodulehel: Mihkel Mikkelsaar Ülenurme vallavolikogusse 2013

Miks ma otsustasin kandideerida Ülenurme valla volikogusse

Minu otsus kandideerida Ülenurme vallavolikogusse ei ole tingitud asjaolust, et praegu oleks asjad Ülenurme vallas väga halvasti. Vastupidi, Ülenurme vald on üks jõukamaid omavalitsusi. Mitte ainult Lõuna-Eestis, vaid ka Eestis tervikuna. Küsimus minu jaoks on, kas Ülenurme vald tahab vaikselt manduda rahulolus iseendaga, või on valmis ka suuremateks arenguteks . Arenguteks ja võimalusteks, mida seni Ülenurmet stabiilsena juhtinud volikogu, ei ole osanud või ei ole julgenud märgata, sest ei soovita raputada ja muuta harjumuspäraseid protsesse. Täpsemalt kajastan enda soove järgmisel veebilehel: Ülenurme vallavolikogu üksikkandidaat Mihkel Mikkelsaar . Ülenurme valla arengule aitaks kaasa alljärgnevate probleemkohtadega tegelemine. See oleks minu südameasi, kui osutun valituks Ülenurme vallavolikogusse. Maksutulude suurendamine Lapsetoetuse suurendamine Jalgrattateede võrgustik külade vahel Puhke- ja virgestusalad nii Ülenurme valla, kui ka Tartu elanikele Kõrgema lisandväärtus...

Kiri vanaisale – kõne isamaale Eesti Korporatsioonide Liidu aastapäeva kommersil

Kallis vanaisa! Polegi sulle kaua aega mõelnud. Nüüd kevadisel, tärkamise ajal, arvasin heaks seda teha. Kuidas sul ka läheb seal, teises ilmas? Kindlasti läheb ladusalt ja mõnusalt. Tean, sa pigem tahad uurida minu käekäigu järele, et viia ennast uudistega kurssi. Katsun siis teha lühidalt ja ladusalt, et oleks sul kergem ka kuulata. Ei teagi kust alustada, seega oleks mõistlik alustada päevauudistest. Mäletad, Tõnisson andis sinu ajal välja ajalehte Postimees? Tead, see ilmub meil praegu ka. Toob meieni olulisi uudiseid – et milline kuulsus tegi millist klouni ja kes näitas oma paljast tagumikku. Tõeliselt olulised uudised, on ju nii? Tegelikult on aegajalt seal ka selliseid uudiseid, mis on päriselt olulised, aga tead meil on see klikiajastu. Ära karda, ei see ei tähenda uue, vaikiva ajastu tulemist ja ajalehtede vaikimasundimist. Vastupidi – mida rohkem, rämedamalt ütled, seda vahvam sa oled. Ei ole kartust, et leht pandaks kinni või peaks rääkima ainult heakskiitval toonil e...

Kõne isamaale - esitatud Tartu Kutsehariduskeskuse aastavahetuse peol

Kujutis
Eellooks Detsem bris paluti mul esitada minu töökoha, Tartu Kutsehariduskeskuse aastavahetuse peol kõne isamaale. Nõustusin kõhklemata, sest üliõpilaskorporatsioonis olen samalaadseid kõnesid pidanud korduvalt. Tundsin, et aasta 2012 tõi ka mõtteid ja soove, mida tahtsin hingelt ära öelda. Seetõttu alustasin kõne koostamisega varakult. Valmiv kõne oli mõjutatud R.Rebase " Skandaalipõhine Eesti ", K.Muuli " Valetamispõhine Eesti " artiklitest ning vahetult linastunud filmist "Kääbik." Seejärel sekkus minu loomeprotsessi aastavahetus ja Tujurikkuja Eestlase klipp. Pikemalt mõtlemata hävitasin eelnenud kõne ning kirjutasin uue. Enda jaoks ja ajaloo huvides toon ettekandmisele läinud variandi ära, tegelikkus kukkus kindlasti välja teistsugune aga mõtted olid alljärgnevad. Kõne isamaale Oh millal ükskord nähakse, kui halb on olla eestlane, kõrged on hinnad ja külmad on ilmad.Päikest meil ei ole või kui on, siis ta ei sära, kas me jõuame seda kõike kanna...

Vastamata küsimused aastal 2012

Aasta 2012 on lõppemas ning kokkuvõtvalt võib öelda, et oli väga tormiline aasta. Tõstatati väga palju teemasid ja otsiti lahendusi suurematele ja väiksematele muredele. Kahjuks kõik mured ei saanud lahendatud või asjakohast-usutavat vastust. Toon ära siinkohal 18 küsimust, millele ei ole mina selle aasta jooksul saanud ammendavaid selgitusi. Äkki oskab keegi vastata või lisada mõne olulise probleemi, mis jäi kahe silma vahele. Juhtunu meenutamiseks, lingin juurde ka asjakohast materjali. Kust sai siis Silver Meikar selle raha, mille ta andis Reformierakonna toetuseks? Tema väidab, et Lillolt. Uurimine aga tõdes, et tõendeid ei ole võimalik leida. Asjakohane materjal: Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Milline on see rahaline maksimumpiir, milleni on Eesti valmis panustama Euroopa Liidu stabiilsusesse ? Kas see piir on 138 miljonit eurot, 1 miljard eurot, 4 miljardit või 100 miljardit? Suurendame seda piiri lõpmatuseni või on mingi number? Asjakohane materjal : Kristjan Le...

Nõrgematest nõrgemad – miks ma ei häbene enda antud häält Riigikogu valimistel

Kujutis
Ma ei ole suurpere isa, mul on kõigest kolm last. Suurpere on Eestis vähemalt nelja lapsega pere. Suurpere liige on ainult üks kahekümne neljast riigikogu liikmest (allikas: http://riigikogu.ee ), kes on soetanud endale soodustingimustega Volvo . Kolmandik nendest ei oma üldse lapsi. Ma ei taha neile ette heita laste puudumist vaid viitan siinkohal nende kogenematusele elu sellise küljega.   Peale kolmanda lapse sündi pidi meie pere soetama 7-kohalise mahtuniversaali. Võibolla oleks saanud ka vähemaga hakkama, kuid väikelaste kohustuslik turvavarustus on tänapäeval väga ruumikas. See seab piirangud väiksemat sorti keskklassi auto soetamisele - pere lihtsalt ei mahu ära. Eriti kui minna külla vanaemale, võtta kaasa kõigile lastele vahetusriided ja väiksemale lapsele käru. Teinekord vajab lisaks perele transporti ka vanaema ja sel juhul jääb 5-st kohast ilmselgelt väheks. Nils Niitra kirjeldab 07.06 Postimehes , kuidas neljanda lapse lisandumine tõi kaasa autovahetuse, ...

ACTA anatoomia - kihiline sibul eestlase laual

Andrus Ansip leidis hiljuti oma esinemisel parlamendis, et ACTAst on räägitud piisavalt, samas aga leidub ka inimesi, kes leiavad, et ACTA teemal pole veel peaaegu midagi jõutud rääkida. Mõlemad seisukohad on ekslikud. Andrus Ansipi seisukohta võib mõista, sest sellel teemal on tõesti olnud rohkem diskussiooni, kui oli näiteks mõni aasta tagasi käibemaksu tõstmise teemal (Aitäh  Hannes Astok paralleeli eest Postimehes 13.02 ). Samas on mõistetav ka ACTA vastaste seisukoht - selle teemal pole jõutud midagi rääkida. Tõesti ACTA-st pole palju räägitud, sest väga palju on räägitud Mart Laari ruumist, piraatlusest, kopeerimisest, Andrus Ansipi seemnetest ja fooliumist ja  Rein Langi täiskuust . ACTA-st kui lepingust iseenesest on sellevõrra vähem olnud juttu, sest fookus on olnud mujal. Kui vaadelda tasandeid, mis on tekkinud ACTA -st arusaamisel, siis neid on väga mitmeid. See on ilmselt k...

Mitu inimest suri vanadusse Eestis ehk suremise põhjused 2000-2010

Kujutis
Lugedes ajakirjandusest järjekordseid uudiseid traagiliselt lõppenud liiklus- ja tuleõnnetustest tekkis huvi teada saada - kui suure osa moodustavad tegelikult sellised "välditavad surmad". Analüüsisin natuke aastate 2000-2010 suremuste põhjuste statistikat ning tulemused alljärgnevad. Välditavaks surmaks loen ma surmajuhtumit, mis on põhjustatud tahtlikult või tahtmatult inimese enda või kellegi teise inimese poolt. Kokku suri sellel perioodil Statistikaameti andmetel 192647 inimest . Pilt on nukker. Vaata pilti suurelt. Eesti suremuste statistika infograafik 2000-2010 Eesti suremuste statistika infograafik 2000-2010 by Mihkel Mikkelsaar is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported License . Kümne aastaga õnnetuste, mürgituste ja traumade tõttu surnute arv on paari tuhande inimese võrra suurem kui Rakvere linna rahvaarv . Rääkimata sellest, et südame ning muude vereelundite haiguste tõttu suri Eestis nendel aastatel ä...