Asjad mis mulle meeldivad

Kevadel tulin mõttele harjutada ja meelde tuletada uuesti võõrkeeli, mida sai õpitud kooliajal. Kuidagi piiratud tundus olevat olemine, kui ainukeseks aktiivseks kasutuses olevaks võõrkeeleks on  ainult inglise keel. Vene, prantsuse ja ka saksa keel hakkavad vaikselt ununema, kuna puudub aktiivne praktika. Tehnoloogiahuvilise inimesena otsustasin keeleõppeks kasutada mõnda veebiteenust, õpiku kättevõtmine tundus liiga vaevarikas. Otsingute ja soovituste tulemusena valisin keeleõppekeskkonnaks populaarse Duolingo ja õpitavaks keeleks prantsuse keele. Duolingo on keskkond, kus õppimine on jagatud teemadeks ja alateemadeks. Iga alateemas on umbes 20 lauset. Neid kirjutatakse või öeldakse sulle inglise või prantsuse keeles. Seejärel pead lause ära tõlkima teise keelde. Ka on võimalus ise lauseid hääldad või panna kuulmise järgi prantsusekeelseid lauseid kirja. Duolingo proovib kasutajaid meelitada rohkem õppima jagades nn. experience point -e (XP'd) ning virtuaalset duolin...

Vaikselt ja peaaegu märkamatult on Google lisanud oma konfiguratsiooni võimaluse mõjutada, mis juhtub Google kontoga peale sinu surma . Ameerikalikult ollakse rõvedalt poliitkorrektsed ning nimetatakse seda seadistust - "Passiivse konto haldur." Pole ime, et sellise nimetuse alt ei pruugi normaalselt mõtlev eurooplane üles leida võimalusi seadistamaks Google kontot, enda surma korral. Sest olgem ausad - ainuke reaalne vajadus, miks sa vajaksid passiivsele kontole haldurit on juhul, kui sa oled surnud, pikaks ajaks vanglas või röövitud kusagil konfliktipiirkonnas. Normaalse inimesega ei juhtu teine ja kolmas variant kuigi sageli, küll aga 100% kindlusega juhtub esimene lahendus. Kunagi. Passiivse konto haldur võimaldab määrata, mis juhtub teie kontoga kui te ei kasuta seda teatud aja (teie määratud aeg 3 kuust kuni 18 kuuni) jooksul. Enne konto üleandmist saadetakse ka teie lisameiliaadressile või telefonile märguanne kontrollimaks, kas te ikka olete kindel, et see funktsi...

Olen pikaajaline navigeerimisrakenduse  Waze kasutaja. Siiani polnud ma märganud, et Eestis kasutaks keegi ka Waze-i kui reklaamikanalit. Hoolimata sellest, et võimalus selleks on olemas kaua aega ning ka Waze kasutajaid on Eestis päris märkimisväärselt. Lähenedes Tartule, märkasin uut moodi ikooni keset Tartu linna. See oli McDonaldsi märk, mis oli ilmunud teiste, tuttavamate ikoonide sekka. Klikkides märgil avanes reklaambänner, mis pakkus kohest võimalust koostada marsruut ja minna kohale. Kindlasti oleks huvitavam olnud, kui koos sõidujuhistega oleks bänneril olnud ka mingi meelitav eripakkumine, miks kohale tulla. Samas, vaadates pilti ning arvestades, et olin väga näljane oli mul väga suur kiusatus ka reaalselt kohale minna. Ilmselt võib lähiajal Waze kasutamist reklaamikanalina kohata järjest sagedamini. Seda eelkõige toitlustusasutuste, poodide aga kindlasti ka autoremondi töökodade poolt. Loodame, et seda põnevat kanalit reklaamiga üle ei koormata. Uuendatud 24...

Elisa iseteenindusse MobiilID-ga sisse logides avaneb kummaline nähtus, mida võib nimetada turvalisuse pahaks praktikaks. MobiilID üks turvalisuse tagavatest elementidest põhineb asjaolul, et audentimisel näidatakse sisselogitaval lehel (arvutis) ning eraldiseisval seadmel (mobiilis) kontrollkoodi. Kontrollkoodid peavad olema identsed ja koosnevad neljast numbrist. Kontrollkood võib olla seega vahemikus 0000-9999, ehk 10 000 erinevat võimalust. Selline lähenemine aitab tagada, et kurja ja karvase käega häkkeril (V. Praust™) on tunduvalt keerulisem trikitada ja petta kasutajat, suunates teda audentima vale veebilehekülje vastu. Proovisin 10. minuti jooksul järjepidevalt siseneda Elisa iseteenindusbüroosse. Mulle pakutud kontrollkoodid olid alljärgnevad: 1709 1783 1615 1585 1864 1743 1740 1704 1890 1606 1795 1567 1695 1696 1705 1547 1732 1775 1568 1619 1642 1632 1549 1604 1613 Ilmselt, ei ole vaja väga tähelepanelik...

Viis, kuidas Eesti Post on korraldanud oma postipakkide majandust on järjest enam hakanud mind üllatama, et mitte öelda ärritama. Mida rohkem ma olen postipakkidega tegelenud seda enam on tajuda, et selle teenuse on disaininud/loonud inimesed, kes seda ise ei kasuta. Vastasel juhul oleks see ammu ära muudetud. Veel mõned aastad tagasi oli Eesti Post peaaegu ainukeseks valitsejaks postipakkide turul ja inimestel puudus võrdlusmoment. Nüüd, mil pakkide ja kulleriteenusega on tegelemas ka teisi ettevõtteid, on tasemete vahe postipakkide käitlemise tugevalt Eesti Posti kahjuks. Nurinat Eesti Posti ainetel on olnud viimasel ajal kõvasti. Twitteris liikus hiljuti isegi Eesti Posti teemaline karm nali: Sõna "post" näitelause Eesti õigekeelsussõnaraamatus: "Seisab nagu post (liikumatult)." . @margusp @henrikroonemaa Sõna "post" näitelause Eesti õigekeelsussõnaraamatus: "Seisab nagu post (liikumatult)." — trlp (@trlp) January 7, 2014 Eesti Post o...

Taust Markit.eu on üks Eesti suuremaid (suurim?) ettevõtetele suunatud, it-kaupade müüjaid. Markit tegutseb veebipõhiselt, ilma reaalse poeta. Markit pakub oma teenuseid 26 Euroopa riigis. MarkIT Holding AS müügitulu 2011 aastal oli 34 467 415 € ja ärikasum 76 038 €. Markit-sse on investeerinud ka Skype loojate riskikapitalifirma Ambient Sound Investments. Markit võimaldab tellida kaupa väga paljudest Euroopa suurtest IT-hulgiladudest, kusjuues kauba hind ja tarneaeg võib erineda väga suuresti iga eseme puhul. Kuna Markit.eu on toodud siinkohal positiivse "uue äriloogika" näitena siis käesolev keskendub pigem asjadele, mis nad õigesti teevad. Markit-i omapäraks on ka avatud hinnastamine - st omapoolne marginaal on 5-9% vahepeal. Ostuprotsess Leiad endale vajamineva toote Teed valiku lähtuvalt toote hinnast ja vajadusel ka tarneajast Praktiliselt iga tellimuse puhul on näha iga üksiku eseme asupaika (sinna saabumisaega ja lahkumisaega) veebi vahendusel - Markit võim...

Taust Euronics on üks suuremaid tarbeelektroonika jaekette Eestis. Euronicsi kaubamärk on tuntud Euroopas laialdasemalt, kuid üldjuhul on tegu iseseisvate müüjatega ühe ostugrupi nime all. Eestis oleva Euronicsi juriidilise keha - Antista AS müügitulu 2011 aastal oli 40 450 367 € ja ärikasum 859 416 €. Huvitavate faktidena tasub mainida, et Antista AS kuulub 100%-liselt OÜ-le Raglor. Euronicsi grupi kodulehe järgi esindab aga Euronicsit Eestis Euronics Baltic OÜ. Eestis on Euronicsil 14 jaepoodi, Lätis ja Leedus on mõlemas 4 kauplust. Sarnaselt Bauhofi veebipoega hakkab silma, et Läti Euronics kasutab, Eesti Euronicsi eelmise lehega sarnast veebilehte ning Leedu Euronics isegi üle-eelmist. Euronicsil on keerukas omanike ja juhtimisstruktuur Ostuprotsess Kindlasti võib lugeja ostuprotsess erineda minu omast, kuid loodetevasti on võimalik saada aimu võimalikest kitaskohtadest. Läksime elukaaslasega poodi, ostmaks kohvimasinat. Kuna elukaaslasel oli sünnipäev, siis oli võima...

Vastavalt lubadusele, anda ülevaade Eesti e-kaubanduse suundumustes 2012 ja ilmestada seda kolme näitega, toon ära siinkohal esimese näite - ehituskaupade müüja Bauhof. Taust Bauhof on üks tuntumatest ehitus- ja aiakauba müüjatest Eestis. Omab 12 füüsilist poodi üle Eesti ning 5 Leedus. Veebikauplus on Bauhofil olnud alles paar aastat. Bauhof Group AS müügitulu aastal 2011 oli 89 920 000 € ja ärikasum -3 429 000 €. Bauhof Leedu kodulehekülje puhul on kasutusel Bauhofi Eestis asunud kodulehekülje eelmise versiooni sarnane leht. Ostuprotsess Kindlasti võib erineda ostuprotsess, minu omast. Kirjeldan lihtsalt oma kogetut, konkreetse tellimsue puhul. Sooritad ostu veebipoest (sest nii on mugavam). Valid tarneviisiks, et lähed ise kohale (sest nii on soodsam ja tundus kiirem). Ootad paar päeva kuni tellimus käib läbi mingi protsessi (ja inimeste, kes töötlevad seda). Samal ajal on poes toode olemas riiulil (ca 50 eksemplari riiulil). Mõned päevad hiljem tuleb teade, et kaup...

Aastal 2009 tegin väikese ülevaate Eesti e-kaubanduse tugevustest, nõrkustest ja ellujäämisest. Nüüd kirjeldan mõningaid muutuseid selles valdkonnas ning ühtlasi toon esile mõned eriti ilmekat näidet kahe suure, traditsioonilise ettevõtte püüdlusest siseneda e-kaubanduse turule. Toon ka paralleeli "uue-lähenemisega" võrreldes, miks traditsiooniliste ettevõtet puhul e-kaubandus ei pruugi tähendada lisanduvat mugavust. Esiteks - möödunud kolme-nelja aastaga pole oluliselt tõusnud Eesti internetikaubanduse osatähtsus kõigist ostudest. Aastal 2008 läbiviidud Netikulleri uuring ütles internetikaubanduse osatähtsuseks umbes 1% kaubanduse kogumahust. Aastaks 2012 on see tõusnud Statistikaameti andmetel vaid 1,5%-ni kaubanduse müügitulust. Teiseks saab esile tuua kindla tõusu ettevõtet arvus, kellel on müügikanal (e-pood) ka internetis. Väga heaks näiteks on siinkohal peaaegu kõik ehituspoed. Aastal 2009 ei olnud ühelgi tuntumal ehituspoel Eestis hindadega veebipoodi, nüüd on ...

Käisin mõni aeg tagasi ühes Põlvamaa väikepoes. Mäletate veel neid? Selline väikese mõõtmetega, kus ümber keerama riiulite vahel ei mahu ja müüja teab lisaks kõikide sisenejate nimedele ka nende haigus- ning armulugusid. Lihtsalt tähelepanuväärne on, kuidas eksponeeritakse kodukohta ja soovitatakse kohalikke toiduained (toetate ju ostuga kohalikku tööstust). Kõigil kohalikel toodetel olid juures sildid "Parim Põlvamaalt!"- nagu näha ka minu halvakvaliteedilisel fotosüüdistusel. Lisaks oli poes müügil ka Põlvamaa limonaad. Päris äge, äkki on mujal maakondades ka sellised kampaaniad ja ma lihtsalt pole tähele pannud? Igal juhul on 5+ idee kohaliku kogukonna toetuseks-turunduseks. Tehke järgi või makske kinni. JLNEJMTT

Olles tegelenud üle aasta erinevate kodu remondi ja ehitustegevustega on välja kujunenud päris hea arusaam, milliseid ehituskaubapoode Tartus tasub külastada ja milliseid mitte. Olles käinud samade ehituspoodide teistes filiaalides ka mujal Eestis arvan, et julgelt võib laiendada käesolevat minianalüüsi tervele ketile. Eelkõige annab see hea ülevaate, milline on kliendi roll ettevõtte töötajate silmis. Kui tõlgendada ehituspoe ja kliendi vahelist suhet läbi ilmastiku siis: *Tartus asuva Ehituse ABC jaoks on suhe kliendiga nagu päevadepikkuse vihma, sombuse taeva, 0-5 kraadi ringis oleva temperatuuri ja tugeva tuule ning rõveda lörtsiga ilm. *Tartus asuva Espak i jaoks on suhe kliendiga nagu kerge tuulega, 10-20 kraadise vahelduva pilvisusga ilm, kus esineb nii selgeid momente, kui ka kergemat vihmasabinat. *Tartus asuva Decora jaoks on suhe kliendiga nagu kena suvine eestimaine ilm, kus päike paistab ning kerged pilved jooksevad üle taeva, et peatselt kaduda. *Tartus asuva K-rauta j...

Kuku on raadio, mida ma kuulan Eestis kõige rohkem. Kuku raadiot ma kuulan ilma reklaamideta - nimelt podcastina, sest saadete ajad ei sobi minu elugraafikuga. Hea ja mugav. Ka on tunniajased saated tänu reklaami puudumisele märksa lühemad: 10-15 minuti võrra. Väike ülevaade podcastidest, mille kõik osad olen ma viimase kahe aasta jooksul ära kuulanud: Keskpäevatund (50 minutit) Kukkuv Õun (50 minutit) Kukul Külas (1 tund 40 minutit) Magneet (50 minutit) Majandusruum (50 minutit) Nädalategija (50 minutit) Vahetund Postimehega (50 minutit) Välismääraja (50 minutit) Äripäev Eetris (50 minutit) Seega kuulan ma nädalas üle kaheksa tunni Kuku raadio saateid. Aastate jooksul olen ma tihti tänanud mõtetes Kukut nende raadiosaadete avalikustamise eest, ning ka reklaami puudumise eest nendes saadetes. (On ju mõttetu avaldada podcastis reklaami inimestele kes kuulavad saadet võibolla aastate pärast, mil toode-turg on muutunud). Pühapäeval üllatusin kuulates Keskpäevatunni podcasti . Saate alguse...

Mul on väikesed lapsed. Väikestele lastele meeldib mürada, mängida, lasta liugu, kiikuda ja turnida. Kahjuks minu lastele ei olnud aias ei liumäge, kiiku ega muud mänguväljakut, peale hunniku kruusa. Mõtlesime, et ka meie lastel võiks olla tore mänguväljak kus turnida, kiikuda ja mängida. --- Minu kodu ja töökoha vahel on mitu mänguväljaku "näitust", mille pakutavad tooted tundusid olevat väga vinged, nagu näete ka piltidel. Mõtlesime, et just nende seast võiks teha valiku. Kahjuks aga sattusime ületamatu takistuse otsa. Kes nuputada tahab, võib vaadata kahte järgnevat pilti, mis on tehtud autoga möödasõites. Mõelge ja katsuge leida, mis võis meile saada takistuseks nende soetamisel. Piltidelt on välja cropitud kõik ebaoluline. Need, kes nuputada aga ei taha, kerige piltidest julgesti mööda. Lahendus on järgmine: Kummagi nende puhul ei olnud võimalik saada korralikku vihjet tootjale-müüjale. Mõlemad jäid tee peale aga polnud mahti ekstra kinni pidada ja tutvuma minna, kas äk...

Käisin eile Rimis üle pika aja ning kassas kogesin järgmist elamust. Kassas oli praktikant-õpipoiss, nagu tavaliselt ikka neid poodides leidub. Noor, vist alles 20nendatesse jõudnud noor neiu, kelle näpud käisid väga vilkalt minu kaupa läbi lastes. Nii kiiresti, et ma isegi küsisin kas ta on tõesti alles esimest päeva tööl. Selgus, et oli. Tema seljataga oli eluaastaid juba palju näinud 60nendates daam, kes oli ilmselt mingi vanem-müüja vms. Igaljuhul oli tema ülesandeks noort tema esimesel päeval juhendada. Kaup läbilöödud toppisin oma pangakaarti masinasse. toks-toks-toks pin sisse. Masin näitas "Võite kaarti eemaldada". Siinkohal hakkasid arenema sündmused. Mul on nimelt selline komme, et peale seda kui masin teatav kaardi eemaldamise lubamisest küsida see alati müüjalt üle. Kas võin või mitte. Komme tekkis kui algusajal tühistati pidevalt mu tehingud liiga varajase nkaardi väljatõmbamise pärast ära. Küsisin ka seekord: Kas võin kaarti eemaldada. Praktikant: Jah, tehing o...

Üks tõsisematest vigadest, mida ettevõtte saab teha on mitte uurida ja selgitada välja, kes on ettevõtte kliendid. See on vale juba puhtalt turunduslikus mõttes. Kui ettevõtte ei tea oma kliente, kuidas ta saab väita, et teab millised on kliendi vajadused. Sellest aga veel tõsisem on viga, kus ettevõtte ütleb oma kliendile: ma ei tea sinust midagi. See on vale nii turunduslikult aga näitab ka suhtumist - me ei väärtusta oma kliente niipalju, et nende kohta teada isegi lihtsamaid asju. Krediidipanga näide Sisenesin hiljuti Krediidipanga internetipanka, et sooritada vajalikke makseid. Mind ootas aga ees üllatus. Krediidipank oli saatnud mulle veebiankeedi uurimaks minu rahulolu pakutava teenusega. Iseenesest on tore, et ka Krediidipanka on hakanud huvitama minu kui kliendi arvamus. Kahjuks oli tõsine viga tehtud juba esimese küsimusega. Kui kaua olete olnud Krediidipanga klient? Halloo, kosmos! Kes peaks teadma aastaid, mis ma olen veetnud mõne ettevõtte juures. Selles küsimusest saab o...

Vaatan kirjutamise hetkel Kanal2-st filmi, mis räägib tulevikust ja tulevikusõdadest. Terminaator on film, mille vaatamine lapsena põhjustas sügavaid mälestusi ja loodan, et mitte permanentseid traumasid. Kes selle filmi sisu ei tea, siis kokkuvõtvalt saan öelda, et filmi üks tegevusliine jutustab tulevikus (aastal 2030) peetavatest sõdadest. Sõdadest, kus tulistatakse laserrelvade abil ja sõditakse küborgitega: poolinimesed-poolrobotid. Siiski on huvitav, et sõda käib tavapäraste, endiselt Napoleoni-aegsete reeglite järgi. Mina tulistan sind, sina tulistad mind, kes pihta saab on surnud. Nagu polekski midagi muutunud aastasadadega. Jälgin samal ajal filmiga ka ühe silmaga Twitterit, sotsiaalmeedia populaarseimat platvormi. tänapäeval. See väljend "samal ajal" tähistab aeg paarkümmend aastat enne Terminaatori tulevikus olevaid lasersõdasid; tänast aastat 2009. Twitteris käib sõda, kübersõda. Sõda peetakse Iraani presidendi valimiste tulemuste pärast. Möödub minut ja juba on...

Eestlased on alati tahtnud silma paista oma erakordse e-,i-,m-lembusega. Kelgime oma m-parkimise, e-valitsemise, i-meilimisega, ajal mil arenenud tööstusriikides otsitakse tänaval parkimisautomaate, korraldatakse senatites ja kodades debatte ja saadetakse populaarset tiguposti. Ajal millal e-lembelise Eesti online jaekaubanduse osakaal on 1% kogu ostudest on aga vanade ja mitte nii cool ides e-riikides: USAs ja Inglismaal online kaubanduse osakaalud vastavalt 7% ja 15%. [Allikas: Netikuller.ee online jaekaubanduse uuring 2008] . Kas ikka saame end pidada nii vingeks e-,i-,m-riigiks ajal mil online kaubandus pole isegi veel sipupükse jalast saanud? Teisipäeval sai arutletud Altexis teemal " Kes elavad majanduslanguse paremini üle – kas online või päris poed? " Teema käsitlusel sai lähtutud eelkõige enda kogemusest, Eesti praktikast ning illustreerimiseks toodi näiteid ka laiast maailmast. Ülaltoodud faktide ja meie vestluse põhjal sai järeldusi olla vaid üks: Eestis jäävad m...

Luues veebilehte, mis elatub põhiliselt reklamitulust tuleb silmas pidada, et reklaamist ei tohi saada lehekülje sisu. Külastaja tuleb leheküljele eelkõige ju sisulise info pärast, mitte vaatama vilkuvaid bännereid ja helisevaid reklaamklippe. Seetõttu, ära palun unusta oma lehte luues ja täiustades reklaamide kõrvale lisamast ka sisulist materjali. Siis suureneb ka võimalus, et külastajad tulevad leheküljele tagasi ja ühtlasi aitavad kasvatada ka reklaamitulusid. Ühe halva näitena hakkas silma tänahommikuse [12.02.2009] Äripäeva uudis .

What's next? avaldas hiljuti oma 2009 aasta trendikaarti. Leian, et selline trendikaart on 2009 aasta tegevuste planeerimiseks märksa targem abimees kui meie tähetarkade lausumised, mis pahatihti ütlevad palju, end samas mitte midagi. What's nexti trendikaartist saame teada, et suurimat globaalset mõju omavate trendidena hakkavad (kuid õigem oleks paljude asjade puhul öelda, et jäävad) maailma mõjutama: Globaalne ühendumine Maailma võimukese liigub itta Muutlikus Kliimamuutuste kriis Jätkuv digitaliseerumine Äng Võlad Vananemine GRIN tehnoloogiad (Geenitehn., robootika, informaatika ja nanotehn.) Ebakindlus Jätkusuutlikus. Nagu ikka on suuremad trendid põhjustatud väiksematest, ka neid on püütud kaardistada lähtudes kaheksast erinevast valdkonnast: Ühiskond, Tehnoloogia, Majandus, Keskkond, Poliitika, Äritegevus, Perekond ja Meedia. Põnevamad, aasta 2009 märksõnad on: Telepresence (ei teagi head eestikeelset sõna) - CNN tegi algust 2008 Liikumisega juhitavad arvutid: Johnny Le...

Soov.ee tuli oma kuulutusteportaali telereklaamidega välja umbes samal ajal, mil nad teatasid oma otsusest loobuda paberlehest ning keskenduda portaali arendamisele. Reklaamide eesmärgiks on tutuvustada auditooriumile soov.ee uuenenud portaali ning tuletada meelde soov.ee-d kui suurepärast interneti keskkonda kus osta, müüa ja vahetada oma maist varandust. Neile kes reklaamklippe näinud ei ole annan ka väikese ülevaate. Reklaamides esinev peategelane vaimustub võimalusest osta-müüa internetis ning paneb järjepidevalt kodus olevaid naisele armsaid esemeid müüki. Reklaamklipi lõpus näidatakse kaadrit aktiivsest ostumüügi kuulutusest. Reklaamid on iseenesest päris vaimukad ning eristuvad ilusasti ülejäänud telereklaamidest. Kahjuks aga jätab Soov.ee kasutamata suurepärase võimaluse astuda sammuke kaugemale selle reklaamiga. Reklaami analüüsides on märgata kahte möödalaskmist: Toote kohta käiv info - tüüpilise laisa turundusinimese või veebimeistri tekst: Loren ipsum . Loren ipsum on t...