Asjad mis mulle meeldivad

Viis, kuidas Eesti Post on korraldanud oma postipakkide majandust on järjest enam hakanud mind üllatama, et mitte öelda ärritama. Mida rohkem ma olen postipakkidega tegelenud seda enam on tajuda, et selle teenuse on disaininud/loonud inimesed, kes seda ise ei kasuta. Vastasel juhul oleks see ammu ära muudetud. Veel mõned aastad tagasi oli Eesti Post peaaegu ainukeseks valitsejaks postipakkide turul ja inimestel puudus võrdlusmoment. Nüüd, mil pakkide ja kulleriteenusega on tegelemas ka teisi ettevõtteid, on tasemete vahe postipakkide käitlemise tugevalt Eesti Posti kahjuks. Nurinat Eesti Posti ainetel on olnud viimasel ajal kõvasti. Twitteris liikus hiljuti isegi Eesti Posti teemaline karm nali: Sõna "post" näitelause Eesti õigekeelsussõnaraamatus: "Seisab nagu post (liikumatult)." . @margusp @henrikroonemaa Sõna "post" näitelause Eesti õigekeelsussõnaraamatus: "Seisab nagu post (liikumatult)." — trlp (@trlp) January 7, 2014 Eesti Post o...

Mõni aeg tagasi avaldas Delfi minu artikkli: " Keskkonnast tingitud mõju ei saa omistada vallajuhtide tegevusele " Ajaloo huvides olgu ka siit blogist viidatud sellele mõtteavaldusele. Eraldi siia kopeerima seda ei hakka. Osaliselt on ajendatud see artikkel nii seisakust Ülenurme valla arengus. Teisalt jälle on see laiendatav väga paljudele Eesti kohalikele omavalitsustele, kus vallajuhid on liiga pikalt jäänud loorberitele puhkama, ning vaja oleks nii värskeid mõtteid, kui ka uusi suundasid tegevuses. Täpemalt on minu valimisplatvorm ja soovid kirjas minu kodulehel: Mihkel Mikkelsaar Ülenurme vallavolikogusse 2013

Aastal 2009 tegin väikese ülevaate Eesti e-kaubanduse tugevustest, nõrkustest ja ellujäämisest. Nüüd kirjeldan mõningaid muutuseid selles valdkonnas ning ühtlasi toon esile mõned eriti ilmekat näidet kahe suure, traditsioonilise ettevõtte püüdlusest siseneda e-kaubanduse turule. Toon ka paralleeli "uue-lähenemisega" võrreldes, miks traditsiooniliste ettevõtet puhul e-kaubandus ei pruugi tähendada lisanduvat mugavust. Esiteks - möödunud kolme-nelja aastaga pole oluliselt tõusnud Eesti internetikaubanduse osatähtsus kõigist ostudest. Aastal 2008 läbiviidud Netikulleri uuring ütles internetikaubanduse osatähtsuseks umbes 1% kaubanduse kogumahust. Aastaks 2012 on see tõusnud Statistikaameti andmetel vaid 1,5%-ni kaubanduse müügitulust. Teiseks saab esile tuua kindla tõusu ettevõtet arvus, kellel on müügikanal (e-pood) ka internetis. Väga heaks näiteks on siinkohal peaaegu kõik ehituspoed. Aastal 2009 ei olnud ühelgi tuntumal ehituspoel Eestis hindadega veebipoodi, nüüd on ...

Andrus Ansip leidis hiljuti oma esinemisel parlamendis, et ACTAst on räägitud piisavalt, samas aga leidub ka inimesi, kes leiavad, et ACTA teemal pole veel peaaegu midagi jõutud rääkida. Mõlemad seisukohad on ekslikud. Andrus Ansipi seisukohta võib mõista, sest sellel teemal on tõesti olnud rohkem diskussiooni, kui oli näiteks mõni aasta tagasi käibemaksu tõstmise teemal (Aitäh  Hannes Astok paralleeli eest Postimehes 13.02 ). Samas on mõistetav ka ACTA vastaste seisukoht - selle teemal pole jõutud midagi rääkida. Tõesti ACTA-st pole palju räägitud, sest väga palju on räägitud Mart Laari ruumist, piraatlusest, kopeerimisest, Andrus Ansipi seemnetest ja fooliumist ja  Rein Langi täiskuust . ACTA-st kui lepingust iseenesest on sellevõrra vähem olnud juttu, sest fookus on olnud mujal. Kui vaadelda tasandeid, mis on tekkinud ACTA -st arusaamisel, siis neid on väga mitmeid. See on ilmselt k...

Käisin eile Rimis üle pika aja ning kassas kogesin järgmist elamust. Kassas oli praktikant-õpipoiss, nagu tavaliselt ikka neid poodides leidub. Noor, vist alles 20nendatesse jõudnud noor neiu, kelle näpud käisid väga vilkalt minu kaupa läbi lastes. Nii kiiresti, et ma isegi küsisin kas ta on tõesti alles esimest päeva tööl. Selgus, et oli. Tema seljataga oli eluaastaid juba palju näinud 60nendates daam, kes oli ilmselt mingi vanem-müüja vms. Igaljuhul oli tema ülesandeks noort tema esimesel päeval juhendada. Kaup läbilöödud toppisin oma pangakaarti masinasse. toks-toks-toks pin sisse. Masin näitas "Võite kaarti eemaldada". Siinkohal hakkasid arenema sündmused. Mul on nimelt selline komme, et peale seda kui masin teatav kaardi eemaldamise lubamisest küsida see alati müüjalt üle. Kas võin või mitte. Komme tekkis kui algusajal tühistati pidevalt mu tehingud liiga varajase nkaardi väljatõmbamise pärast ära. Küsisin ka seekord: Kas võin kaarti eemaldada. Praktikant: Jah, tehing o...

Kirjutasin mõni postitus tagasi reklaami uuest tasemest . Nupumehed Tartu linnas on leidnud mooduse, kuidas ka saab reklaamida enda ettevõtet kui raha valgusreklaamile ja uude meediumisse paigutada ei ole. Usun et kindlasti märgatakse seda reklaami enamiku möödujate poolt. Kahjuks ma pole kindel selle reklaami efektiivsuses, kuna möödakäijale võib sein tunduda lihtsalt soditud vandaalide poolt. Võibolla oleks võinud ka sellise odava reklaami juures natuke rohkem vaeva näha?

Eilses ETV "Paar" saates oli Marko Reikop kutsunud külla Barbi Pilvre ja Peeter Oja. Teemaks oli kollane ajakirjandus ja jama, mida on hakatud ajakirjanduse sildi all tarbijatele ette söötma. Uudised kuidas Paris Hilton vabaneb-ei vabane vanglast; kas Jaagup Kreemile meeldib kevad või suvi või sügis. Kas Hiinas eemaldati mehelt 7 kilone kasvaja või eemaldati see 7 kilone kasvaja tema kaksikvenna kõhus olevalt lootelt. Kas kellegil on midagi parajasti pikka või on see hoopis mõnusalt lai. Uudised mille kohta ütled: Don't give a shit. Aga kahjuks me loeme neid. Jah, ka mina olen neid "uudiseid" lugenud. Milleks? Vastus on ilmne: iga pealkirja taha vaatasin, sest ma suutsin jätkuvalt hämmelduda: kas ka sellest annab kirjutada uudise. Päevas kulutasin minuteid uudiste peale mis mind tegelikult ei huvitanud. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ütles Eesti Vabariigi 90. aastapäeva kõnes: "See on meie igaühe otsustada. Kas me tahame Lennarti Meri, Jaan Kro...

Mõned head aastad tagasi jooksis TV3-s seriaal "Homsed uudised" . See rääkis endisest börsimaaklerist, kellele kass tõi alati hommikuti homse ajalehe, et peategelane saaks päästa maailma. Nüüd, moodsate vahenditega on kõik see isegi lihtsamaks läinud. Tehnika on arenenud. Lähed eesti telekavade veebilehele www.kava.ee ning valid ETV ning Aktuaalse Kaamera. Seejärel näed valikut: Järgmiste osade tutvustus. Me ei pea ootama tulevikku, tulevik on juba kohal. Nii juhtub kui programeerija hea tahe ei lähe päris kokku reaalse eluga. Teinekord tasub ka enda tegemised selles valguses üle vaadata.

Internetis ringi sirvides võib leida sealt vabalt üles Eesti Vabariigi üheks tugisambaks peetava asutuse Eesti Panga kodulehekülje. Sama pika ajalooga nagu on auväärt pank on ilmselt ka panga kodulehe kujundus. Kuid, mitte kujundusest ei tahtnud ma rääkida. Lehe päris allservas torkas mulle silma lehekülje jaluses olev tekst "© Eesti Pank. Bank of Estonia 1995 - 2006". Kõigepealt mainimata, et ammu on käes aasta 2007 ning kohe-kohe jõuab märkamatult meieni ka aasta 2008. Tõenäoliselt toimub see siiski piisavalt märkamatult, sest pangahärrad seda tähele pole pannud. Ilmselt on nad praegu tegevuses Eesti Eurole ülemineku kava väljatöötamisega mistõttu ka aastavahetused on jäänud kahe silma vahele. Kuid ka sellest, ei tahtnud ma mitte rääkida. Tekstiosa kõige esimene sümbol on märk © , tähendusega inglise keeles lühendatult copyright, maakeeli autoriõiguse tähis. Sellise tähisega märgitakse Universal Copyright Convention -iga liitunud riikides autoriõiguse aluseid subjekte. K...