Asjad mis mulle meeldivad

Olen pikaajaline navigeerimisrakenduse  Waze kasutaja. Siiani polnud ma märganud, et Eestis kasutaks keegi ka Waze-i kui reklaamikanalit. Hoolimata sellest, et võimalus selleks on olemas kaua aega ning ka Waze kasutajaid on Eestis päris märkimisväärselt. Lähenedes Tartule, märkasin uut moodi ikooni keset Tartu linna. See oli McDonaldsi märk, mis oli ilmunud teiste, tuttavamate ikoonide sekka. Klikkides märgil avanes reklaambänner, mis pakkus kohest võimalust koostada marsruut ja minna kohale. Kindlasti oleks huvitavam olnud, kui koos sõidujuhistega oleks bänneril olnud ka mingi meelitav eripakkumine, miks kohale tulla. Samas, vaadates pilti ning arvestades, et olin väga näljane oli mul väga suur kiusatus ka reaalselt kohale minna. Ilmselt võib lähiajal Waze kasutamist reklaamikanalina kohata järjest sagedamini. Seda eelkõige toitlustusasutuste, poodide aga kindlasti ka autoremondi töökodade poolt. Loodame, et seda põnevat kanalit reklaamiga üle ei koormata. Uuendatud 24...

Kunstis ja kirjanduses on levinud motiiv kaugest tulevikust, kus populaarseimaks näidatavaks telesaateks on sadistlik reality-show . Saade, kus elu ja surma peale aetakse taga inimesi. Show, mille kulminatsioonis  tapetakse tagaaetav kas võikalt või eriti võikalt. Üks algupärasemaid selle žanri esindajaid on "The running man" (1987), hetkel populaarseim on ilmselt "The Hunger Games" triloogia. Üks esimesi näiteid kaasaegsest kirjandusest on The Survivo r  (Walter F. Moudy). Novell jutustab "Olympic War Games" nimelisest pärissõja-teleshowst, milles USA ja Nõukogude Liit sõdivad reaalajas, et selgitada välja juhtiv riik järgmiseks neljaks aastaks. Üha enam on näha, kuidas surma "mänguline" esitamine ei ole ainult kirjanduse, vaid ka tavameedia igapäevaosa. Selliselt on peaaegu saavutatud tase, mis kunagi oli pelgalt väljamõeldud filmi ulm - reaalne showd surma saabumisest. Surma all ei pea ma silmas mitte ainult elusolendi olemasolu lõppu, vai...