29 oktoober, 2009

Kas arvutiprogrammid on halvasti tehtud või kasutajad muudavad nad halvaks

Käisin eile Rimis üle pika aja ning kassas kogesin järgmist elamust. Kassas oli praktikant-õpipoiss, nagu tavaliselt ikka neid poodides leidub. Noor, vist alles 20nendatesse jõudnud noor neiu, kelle näpud käisid väga vilkalt minu kaupa läbi lastes. Nii kiiresti, et ma isegi küsisin kas ta on tõesti alles esimest päeva tööl. Selgus, et oli.

Tema seljataga oli eluaastaid juba palju näinud 60nendates daam, kes oli ilmselt mingi vanem-müüja vms. Igaljuhul oli tema ülesandeks noort tema esimesel päeval juhendada.

Kaup läbilöödud toppisin oma pangakaarti masinasse. toks-toks-toks pin sisse. Masin näitas "Võite kaarti eemaldada". Siinkohal hakkasid arenema sündmused.
Mul on nimelt selline komme, et peale seda kui masin teatav kaardi eemaldamise lubamisest küsida see alati müüjalt üle. Kas võin või mitte. Komme tekkis kui algusajal tühistati pidevalt mu tehingud liiga varajase nkaardi väljatõmbamise pärast ära.

Küsisin ka seekord: Kas võin kaarti eemaldada.
Praktikant: Jah, tehing on sooritatud, aitäh.
Vana-müüja praktikandile: Oot-oot, sa ei saa kunagi öelda kliendile et tehing on sooritatud, sina ei tea seda. Ainult klient näeb oma ekraanil, et tehing on sooritatud.
Praktikant: Aga mul tekkis mingi arvutiekraanile mingi kiri et: "tehing edukalt sooritatud", kas see siis ei tähenda seda?
Vana-müüja: See programm ütleb siin pidevalt igasuguseid asju ja teateid, ära pane neid üldse tähele. Meil on [siin poes] kuskil terve raamat nende teadete kohta, mis see programm veel ütleb aga ega me ei pea teadma neid ja las ta ütleb. Me ei pane neid tähele.

Ja maailmast oli jälle saanud parem koht. Ühe noore inimese initsiatiiv lugeda abitekste sai lömastatud ja itimehe ponnistused luua mõistliku ja abistavat kassasüsteemi said hävitava hinnangu.


PS. Loodan et see praktikant julgeb siiski kassaprogrammi errorteateid teinekord lugeda ja uskuda.