30 detsember, 2007

Raamatu ülevaade: Ideas are free

Kuidas muuta ettevõtet paremaks? Kuidas panna inimesed efektiivsemalt tööle? Kuidas leida teenimisvõimalusi firmas, mis on aastaid tegutsenud samal turul ning senine tegevus on end ammendamas?

Enamasti on paljud kasutamata võimalused ning ideid peidus töötajate peades. Ideed, mis ei julge ning ei oska peadest välja tulla. Võimalusi selleks pakub Alan G. Robinson oma raamatus - Ideas are free. Alan toob mitmeid näiteid, nii häid kui halbu, kuidas on töötajate ideed rakendatud firma arengusse. Üheks suurimaks patuks peab Alan töötajate heldet tasustamist väljakäidud ideede eest. Selle põhjendab ta ka veenvalt oma raamatus ära tuues näiteid nii finantsilistest kui ka eetilistest probleemidest, mille helde tasustamine tekitab. Helde tasustamise alternatiivina toob ta välja mitmeid häid võimalusi inimeste tänamiseks. Näitesk üheks parimaks tänuks töötajatele on väljakäidud ideede suurepärane teostamine ja juhtide poolne toetus.

Raamat on kindlasti kohustuslik firmajuhtidele, kes soovad luua kiirelt laienevat firmat või tunnetavad, et firma areng on jäänud juba väga pikalt seisma.

Autori väidete kinnitamiseks on toodud näiteid väga paljudest firmadest, natukene häirivalt palju ning kohati jääb mulje, et näited on toodud ka ruumi täiteks. Lõpptulemus on siiski haaratav ning kenasti loetav. Iga peatüki lõpus on ka 5 "Partisanitaktika" reeglit, kuidas loovat ning kolleege kaasavat töökeskkonda juurutada ilma ülemusi kaasamata.

Mihkel hindab raamatut: 7*/10*.

19 detsember, 2007

Eesti riigiaparatuurist ja autorite õigustest

Internetis ringi sirvides võib leida sealt vabalt üles Eesti Vabariigi üheks tugisambaks peetava asutuse Eesti Panga kodulehekülje. Sama pika ajalooga nagu on auväärt pank on ilmselt ka panga kodulehe kujundus. Kuid, mitte kujundusest ei tahtnud ma rääkida.

Lehe päris allservas torkas mulle silma lehekülje jaluses olev tekst "© Eesti Pank. Bank of Estonia 1995 - 2006". Kõigepealt mainimata, et ammu on käes aasta 2007 ning kohe-kohe jõuab märkamatult meieni ka aasta 2008. Tõenäoliselt toimub see siiski piisavalt märkamatult, sest pangahärrad seda tähele pole pannud. Ilmselt on nad praegu tegevuses Eesti Eurole ülemineku kava väljatöötamisega mistõttu ka aastavahetused on jäänud kahe silma vahele. Kuid ka sellest, ei tahtnud ma mitte rääkida.

Tekstiosa kõige esimene sümbol on märk ©, tähendusega inglise keeles lühendatult copyright, maakeeli autoriõiguse tähis. Sellise tähisega märgitakse Universal Copyright Convention-iga liitunud riikides autoriõiguse aluseid subjekte.

Kuna Eesti ei ole selle konventsiooniga liitnud, siis Eestis © märgis mingit õiguslikku tähendust ei oma. Kui üldiselt © märgise kasutamine mingeid juriidilisi probleeme kaasa ei too, siis kasutadas seda märki Eestis toodetud, kuid Ameerikas levitatavalt teosel võib see kaasa tuua tõsiseid õiguslikke probleeme. Ameerikas on lubatud © märgise kasutamine alles peale autoriõiguse registreerimist riiklikus ametis, seega kasutades märgist ilma ameti loata annab ettevõte valet informatsiooni turule ning kohtuvaidluses võib see tulla kahjuks.

Eestis seevatsu rakenduvad autorile kõik õigused teose loomise hetkest ning eraldi autoriõigustest teavitada ei ole vajadust. Kui selleks on soov, siis on mõistlik seda teha formaadis: Autoriõigused kuuluvad NN. Näiteks: © Eesti Pank. Bank of Estonia 1995 - 2006 asemel : Autoriõigused: Eesti Pank, Copyright: Bank of Estonia.

Veel halbu näiteid:
Eesti Vabariigi presidendi koduleht: © 2007 Vabariigi Presidendi Kantselei
Rahandusministeerium: © Rahandusministeerium
Välisministeerium:© Välisministeerium

Head näited:
Eesti vabariigi valitsus: cc Riigikantselei
Keskkonnaministeerium: Kõik õigused kaitstud, Keskkonnaministeerium 2006
Haridusministeerium: Teavitus puudub

Tundub, et copyrighti märgi kasutamine on mingi aja jäänuk, mida kasutatakse sisu täiteks kohas kus seda vaja ei ole. Või lihtsalt ei olda teadlikud Eesti Vabariigi seadustest. Mis teie arvate?
lOHXMWeihM

18 detsember, 2007

Tulumaksu hajutamine

Lähenev aastalõpp annab märku, et aasta 2007 tuludele ja kuludele võib joone alla tõmmata. Varsti on vaja hakata täitma ka tuludeklaratsiooni. Nendele, kes saavad teatada, et riigil on neile vaja tagastada raha on see rõõmus päev. Mitmetele on see aga kurvastav, avastades et tegelikult on vaja hoopis juurde maksta.Foto: Christian Franco (http://www.flickr.com/people/oficialdejesus/)

Selleks, et mitte maksta üleliia kasutatakse mitmeid meetodeid. Kes varjab tulu, kes valetab. Sellised meetodid on tegelikult aga keelatud. Samas loob seadus aga mitmeid nüansse, mida annab pöörata enda kasuks. Nendele, kes tegelevad investeerimisega ning on ka kasumeid saanud sobib järgmine lahendus. Oletame, et teil on aktsiapositsioon, mis on tugevas miinuses kuid näete positsioonil siiski potentsiaali. Sellisel juhul on mõistlik teil positsioon kahjumis maha müüa ning soetada uuel aastal jälle. Kahjumi võrra saate vähendada kasumi eest makstavat tulumaksu või kanda saadud kahjumi järgmisesse perioodi. Selle meetodi miinused: maksate kaks korda teenustasu (müües ja uuesti ostes); kui aktsia peaks tõusma vahepeal märkimisväärselt siis võite avastada, et aktsiat polegi enam soodus tagasi osta.

Kas teate veel võimalusi kuidas oleks võimalik maksukoormust vähendada eraisikul?

02 detsember, 2007

Valikute paljusus

Mis hirmutab inimesi? Kas valikute vähesus või valikute paljusus? Arvan, et pigem viimane. Inimestele meeldib kui valikud on nende eest tegelikult tehtud ning neile jääb ainult viimane otsustus: kas jah või ei. Ilmselt on see inimestele meeltmööda, kuna see vähendab riski, võimalust et enda tehtud valik on vale. Ka võimaldab see süüdistada teisi valedes valikutes.

Sageli antakse klientidele valida liiga palju: Meil on Windows Vista Basic ja Windows Vista Home Premium ja Windows Vista Ultimate ja Windows Vista Business. Klient ei soovi suurt valikut, vaid võimalikult täpset - ta tahab Windowsi mis töötaks tema arvutiga.

Miks on sellel autol kaks telefoninumbrit? Kas see tagaks topeltarvu kontakte?


Näiteks kontaktandmetega on sama lugu, kui mult küsitakse meiliaadressi võin neid üles lugeda tagasihoidlikult ca 10 enda kohta. Kui keegi minuga ühendust tahab siis ta ei soovi saada kümmet meiliaadressi vaid ainult ühte, sellist mis töötaks. Ta ei taha teada et minu koduleht on üleval veel lisaks seitsmes serveris ja mind saab kätte 3lt telefonilt ning kahelt skype nimelt ja ühelt msni nimelit. Ta lihtsalt tahab ühte mis töötaks.

Vahel on vähem rohkem või mis?