07 jaanuar, 2015

Minu 2014 - numbritest ja uusaastalubadustest

Nüüd, mil 2015 aasta on hooga pihta hakanud, on tagumine aeg teha ülevaade möödunud aastast.

Kõige lihtsam on anda aastast ülevaade kasutades numbreid:
  • Jooksin 664+ kilomeetrit. Läbisin sealhulgas ka kaks poolmaratoni
  • Sõitsin rattaga 222 kilomeetrit
  • Kokku kulutasin spordile vähemalt 39,75 tundi.
  • Tegin kõhulihastele harjutusi 16,25+ tundi, millest tavapäraseid kõhulihaseharjutusi oli vähemalt 5200tk
  • Vananesin 365 päeva
  • Murtud luid kokku: 2 - sellest ühel luul oli 2 murdu ja teisel 2 mõra.
  • Lugesin vähemalt 26 raamatut, ehk vähemalt 52,25 tundi.
  • Lisaks lugesin 1 150 276 sõna kasutades Pocket tarkvara, mis viib mind maailma 5% kõige enamlugenud Pocketi kasutaja hulka.
  • Kohtusin/taaskohtusin minu elu mõjutanud inimestega 5 korral.
  • Kaotasin kaalust -8 kg
  • Tegin 14775+ kätekõverdust.
  • Istusin 540 minutit jääkülma dushi all ja tegin 1400 kükki.
  • Õppisin prantuse keelt vähemalt 1740 minutit ja võtsin D-vitamiini 190 korral.
  • Kirjutasin 1170 minutit pikemaid tekste.
  • Tegelesin majapidamistöödega vähemalt 40+ tundi
  • Lisaks veel terve hunnik tegevusi, mille sooritamist ma üles ei lugenud

Miks ma seda tegin?

Eelmist aastat alustasin ma ühe postituse lugemisega, mis sai mu mõtteliseks kaaslaseks terve aasta jooksul. Postituse "How to be productive" mõte on lühidalt - selleks, et tunda elust rohkem rõõmu ei tasu anda uusaastalubadusi, vaid arendada välja endas kasulikke harjumusi. Siinkohal ei hakka ma postitust ümber kirjutama. Pigem soovitan kõigil, kes soovivad oma elu paremaks muuta, sellega tutvuda.

Postituse põhisõnumid on:
  • kui sa tahad endas midagi muuta, pead soovitud käitumise looma endal harjumuseks
  • visuaaliseeri tehtud ja tegemata harjumused. Las see olla sinu autahvel/häbitahvel sinule endale
  • 15 minutit päevas ikka leiad oma harjumuse kujundamiseks.
Harjumuste visualiseerimine

Oma harjumuste kujundamisel võtsin suures osas aluseks Mariuse väljapakutud tegevused:
  • Ärka varakult
  • Kuluta päevas 15 minutit lugemisele, koristamisele, spordile, kirjutamisele.

Seega sai esimeseks eesmärgiks kulutada üks tund päevas uute harjumuste kujundamiseks.


Ärka varakult


Mahutamaks vajaminevad tegevused oma päeva ära, otsustasin ärgata tund varem. Harjumuspärase seitsme asemel kell kuus. Hiljem, kevadel, kui päike käis juba kõrgemal taevavõlvil, sai ärkamisajaks märgitud kell 5 ning harva ka 4. Kella nelja puhul oli raskusi ärkamisajast kinnipidamisega ning äratus nihkus tagasi viiele. Ärkamaks varakult, olin sunnitud ka varem magama minema. Seda oli märksa lihtsam teha, kui kartsin - suuresti tuli see aeg sihitu netikammimise ja õhtuse filmivaatamise arvelt. Pean mainima, et sügisel, kui tööjuures oli kiirem aeg ja vaja oli töötada teinekord ka õhtuti-öösiti läks unereshiim sassi. Tegelen käesoleval aastal suuresti selle reshiimi taastamiseks, mis võimaldaks ärgata igapäevaselt kell 5.

Kuluta 15 minutit päevast harjumuste kujundamisele


Jaanuaris ja veebruaris olin suhteliselt aktiivne ning täitsin võetud eesmärke täie innuga. Märtsis hakkas aga ind raugema: Eelkõige süüdistan siinkohal käenärvi vigastust, mis hakkas segama sportlike tegevusi. Aprilli alguses kohtusin aga ühe vana sõbraga, kes motiveeris mind jätkama valitud rada. Vahel piisab motivatsiooniks ka juhuslikult öeldud positiivsest tunnustusest. Proovin ka ise selles osas edaspidi olla parem eeskuju.

Maikuus hakkasin lisama juurde harjumusi, mis suurendasid mu päevaste planeeeritud harjumuste hulka. Mai alguses otsustasin õppida/meelde tuletada prantsuse keelt. Suvel lisasin loendatavate harjutuste hulka ka kätekõverdused. Kätekõverduste ja spordi osas oli tagasilöögiks juunis ja juulis saadud luumurrud, mis pärssisid mu tegevusi. Samas andis see aga augustis sellevõrra suurema motivatsioonipõmaka tagasi ree peale jõuda.

Augustis, kui terve maailm oli haaratud kuulsast jää-ämbri väljakutsest, leidsin sellise asja nagu Cold Shower väljakutse. Väljakutse seisneb, et iga päev tuleb vähemalt 5 minutit olla järjest külma vee dushi all. Vesi peab olema nii külm kui kraan võimaldab. Ei mingeid vabandusi, et see võimalik miinimum on väga külm. Istud ja kannatad. Ja esimesed 10 korda sa tõesti istud, KANNATAD, loed stopperil olevat näitu ja kannatad veel neli ja pool minutit. Peale 10. korda muutub olukord talutavaks ja võiks öelda, et isegi keha hakkab ootama sellist šokki. Leidsin, et duši kellaajaks on kõige sobivam kas kohe peale ärkamist või siis peale hommikujooksu. Selline karastav äratus tõstab toonust ja peaks (väidetavalt) mõjuma ka tervisele üldiselt hästi. Jääkülma duši jätsin vahele ainult mõnel üksikul päeval ja eelkõige tervislikul põhjusel - oli tugev kurguvalu või palavik.

Põhjamaises kliimas on vajalikumaid "vitamiine" D-vitamiin. Ametlikult ei ole siiski tegemist vitamiiniga, vaid nimetus on selline. Eelkõige on vajalik D-vitamiin kaltsiumi omandamiseks aga tal on ka muid, väga kasulikke omadusi. D-vitamiini kasulikkusest ja teaduslikest põhjendustest selle kasutamisele on pikalt kirjutanud Steven Gibson. Raudreegel, millest tasub juhinduda D-vitamiini kasutades - kasuta seda kuudel, mille nimetuses on sees R täht: jaanuar-aprill, september-detsember.

Alanud aastaks on mul ka omad eesmärgid, kuid proovin need enne enda jaoks kirja panna ja vajadusel/võimalusel jagan seda nimekirja ka siia.

4 kommentaari:

Raul Viigipuu ütles ...

Muidu päris võimas värk, aga see külma dušši asi tundub üsna ekstreemne :) Mul oli eelmisel aastal ka üks eesmärk, joosta igas kuus vähemalt 10 korda. Kahjuks see ei täitunud.
Muide kui mitu IU-d sa vitamiin D-d iga päev võtad ja kas sa oled teinud ka vereanalüüsi, et teada kas sul on defitsiit või mitte?

Mihkel Mikkelsaar ütles ...

Tegelt pole ekstreemne. Esimesed kümme korda on karmid siis läheb lihtsamaks. Aga noh sõltub enesetundest; mõni päev istud ja imestad, et ohoo juba läbi ja teinekord loed igat sekundit.

See aasta saad oma eesmärku uuesti proovida :).

D-vitamiini võtan soovitusliku päevase koguse - 4000 IU'd. St võtan mingeid tilkasid, 5 tilka. Eks see tilgas olev kogus on pigem selline suhteline. Eraldi vereproovi pole teinud, tundus tobe minna ühe näidu pärast perearsti segama. Võtsin eelduse, et elan põhjamaal ja see vähese valgusaja, mis meil on siin septembrist-aprillini, istun ma enamasti kontoris.

Raul Viigipuu ütles ...

See soovituslik kogus on selline suhteline. Alles hiljuti ei lubatud Eestis üle 400 IU-seid tablette/kapsleid/tilkasid müüa. Nüüd lubatakse ka suurema kontsentratsiooniga.
Ma ka võtan muidu vitamiin D-d regulaarselt mingi 3 aastat juba. Alguses tegin vereanalüüsi ja selgus et mul on räme defitsiit. Siis võtsin pool aastat 400 IU-d ja see praktiliselt ei muutunud. Siis hakkasin võtma 3000-4000 IU-d päevas ja siis läks normi. Ma eelmine aasta pole enam vereanalüüsi teinud, aga võtan iga päev 5000 IU-se kapsli. Nüüd vist peaks minema uurima, ega vitamiin D tase toksiliseks ei lähe :D
Analüüsi käisin tegemas mitte perearsti juures vaid Quattromed-is. Mingi 10 euri maksab ja samal päeval saadetakse juba tulemus meili peale.
Aga selle teemani jõudsin ka Steve Gibsoni Security Now podcasti kaudu :)

Raul Viigipuu ütles ...

Ja noh, mis jooksmisesse puutub siis eelmine aasta oli siiski üpris edukas - kogudistants pikim ever + esimene maratonidistants :)