Prantsuse keel selgeks: Lingvist versus Duolingo?
Kevadel tulin mõttele harjutada ja meelde tuletada uuesti võõrkeeli, mida sai õpitud kooliajal. Kuidagi piiratud tundus olevat olemine, kui ainukeseks aktiivseks kasutuses olevaks võõrkeeleks on ainult inglise keel. Vene, prantsuse ja ka saksa keel hakkavad vaikselt ununema, kuna puudub aktiivne praktika.
Tehnoloogiahuvilise inimesena otsustasin keeleõppeks kasutada mõnda veebiteenust, õpiku kättevõtmine tundus liiga vaevarikas. Otsingute ja soovituste tulemusena valisin keeleõppekeskkonnaks populaarse Duolingo ja õpitavaks keeleks prantsuse keele. Duolingo on keskkond, kus õppimine on jagatud teemadeks ja alateemadeks. Iga alateemas on umbes 20 lauset. Neid kirjutatakse või öeldakse sulle inglise või prantsuse keeles. Seejärel pead lause ära tõlkima teise keelde. Ka on võimalus ise lauseid hääldad või panna kuulmise järgi prantsusekeelseid lauseid kirja. Duolingo proovib kasutajaid meelitada rohkem õppima jagades nn.experience point-e (XP'd) ning virtuaalset duolingo raha - lingot. Selle abiga on võimalik soetada keerulisemaid õppetunde, päevade vahelejätmist vms.
Mõni aeg hiljem kuulsin ka alternatiivsest keeleõppeprogrammist - Lingvist. Lingvist on Eesti päritolu ning suhteliselt uus platvorm võrreldes Duolingoga. Keeleõppe programmi valides ei olnud kahjuks aga Lingvist veel avatud. Küll sai aga registreerida end beetakasutajaks, kui tarkvara avatakse kasutuseks. See juhtus suve lõpus. Võrreldes pilootlahendusega on praegune Lingvist teinud nii kujunduslikke, kui (vist ka) sisulisi muudatusi päris palju. Erinevalt Duolingost ei keskendu Lingvist punktide jagamisele ja keeleõpe on paljuski ühesuunaline: sa kirjutad prantsusekeelseid sõnu.
Need kaks keskkonda erinevad oma õpetamismetoodikas suuresti. Duolingo puhul on sulle ette antud peatükid, mida läbida. Sa näed algust ja kusagil lehe lõpus on viimane prantsusekeele õppetund. Lingvisti puhul sellist ettedefineeritud voogu ei ole - tundub nagu keeleõpe ei lõpekski kunagi, sest nähtavat lõpp-punkti ei ole. Kuidas sellesse suhtuda? Ühtepidi on mõnus, näed - on olemas lõpp-punkt puhu püüelda. Seisund, kus sa oskad. Teistpidi - lähtudes maailma tegelikkusest, ei õpi me võõrkeeli kunagi ära. Keeleõpe on pidev protsess, kus alati on vaja juurde omandada, meelde tuletada ja ka praktikat.
Lingivistist tulev pidev sõnade voog võimaldab õppida täpselt niipalju kui hetkel on aega ja motivatsiooni ning tahtmist. Soovituslikuks sõnade hulgaks, mida päevas läbi käia on 150 sõna, mis on umbkaudu 15-20 minutit mõtlemist. Alati saab pooleli jätta ja tulemus läheb ikka arvesse. Selline sõnade voog tekitab ka motivatsiooni ja hasarti - no teen ühe sõna veel ära, no üks sõna veel, ausõna see on viimane sõna, jne.
Duolingo seevastu annab kasutajale ette peatükid ja alapeatükid, mille läbimise järgi mõõdetakse edasijõudmist. Tunnetusliku keskmise järgi võtab ühe alampeatüki läbimine aega 20 minutit. Duolingo probleem minu jaoks seisneb, et peatükid on *väga* erineva raskusastmega. Mõni peatükk on selline, et suudad teha esimese korraga terve alampeatüki ära samas teist alampeatükki teed paar nädalat järjest ja ikka ei saa jagu. Tasemete ebaühtlus tekitab kergesti frustratsioon - "no ei jää need asjad meelde, ma ei viitsi seda enam teha". Eriti ajab marru aga peale pooletunnist pusimist ja järjekordset ülesande läbikukkumist tekkiv nörritav pasunaheli: böööööööööööö.
Selleks, et nö. päevatulemus Duolingos kirja saada tuleb lahendada mõni lihtne, esimese taseme peatükk ja seeläbi algoritmi petta. Paar näidet imelikest Duolingo lausetest. "Flirtimise" peatüki, kõige esimese taseme lause: "Je ne suis pas saoul, je suis justeivre de vous." Vastata võib ainule kas: "I'm not drunk, I'm just intoxicated by you." või "I am not drunk, i am just intoxicated by you" Sama peatüki lause: "Même sans gravité sur Terre, jetomberais amoureux de toi." Õige tõlge: "Even without Earth's gravity, I would fall in love with you." Tuletan meelde, et need peaks olema algtaseme laused. Sellised laused algtasemel tunduvad suhteliselt absurdsed.
Duolingo eelis Lingvisti kõrval tuleb välja aga pakutavates lausetes. Kui Lingivist õpetab sulle mõnda sõna, siis see sõna tulebki ainult konkreetses lauses. Seetõttu tekib kergelt võimalus, ilma eesti/inglisekeelset tõlget nägemata, teada juba, mis on õige vastus. Seda kõike puhtalt lause pikkuse ja sõnade kuju järgi - silmamälu. Duolingo lausetevaramu tundub seevastu olevat laialdasem ning õpetatav sõna võib esineda väga erinevates lausetes. Seeläbi saab selgeks sõna tähendus, mitte ei tea sõna ainult asupaiga ja lause välimuse (mitte sisu) järgi.
Sõnu korrates on aga Lingvisti algoritm targem. Võib vist isegi öelda, et pigem Lingvistil on algoritm ja Duolingol pole. Kui on mingi sõna, millega sa pidevalt eksid, siis Lingvist näitab tunnetuslikult tõesti seda sõna rohkem, millega sa hädas oled. Duolingo lahmis seevastu suhteliselt ükskõikselt kõiki sõnu võrdselt. Ainukese erandina teeb ta eelise pigem sõnadele, mida on vähem näidatud, mitte mis on vähem selged.
Kokkuvõtteks - jään hetkel mõlemat kasutama. Mõlemal on omad eelised ja puudused. Kombineerides oleks päris hea toode, mis kindlasti aitaks ka keelt kiiresti selgeks teha. Võib-olla teen mõne aja pärast jälle kokkuvõtte, kui seis on muutunud. Või olen teinud valiku emma-kumma kasuks.
Tehnoloogiahuvilise inimesena otsustasin keeleõppeks kasutada mõnda veebiteenust, õpiku kättevõtmine tundus liiga vaevarikas. Otsingute ja soovituste tulemusena valisin keeleõppekeskkonnaks populaarse Duolingo ja õpitavaks keeleks prantsuse keele. Duolingo on keskkond, kus õppimine on jagatud teemadeks ja alateemadeks. Iga alateemas on umbes 20 lauset. Neid kirjutatakse või öeldakse sulle inglise või prantsuse keeles. Seejärel pead lause ära tõlkima teise keelde. Ka on võimalus ise lauseid hääldad või panna kuulmise järgi prantsusekeelseid lauseid kirja. Duolingo proovib kasutajaid meelitada rohkem õppima jagades nn.experience point-e (XP'd) ning virtuaalset duolingo raha - lingot. Selle abiga on võimalik soetada keerulisemaid õppetunde, päevade vahelejätmist vms.
Mõni aeg hiljem kuulsin ka alternatiivsest keeleõppeprogrammist - Lingvist. Lingvist on Eesti päritolu ning suhteliselt uus platvorm võrreldes Duolingoga. Keeleõppe programmi valides ei olnud kahjuks aga Lingvist veel avatud. Küll sai aga registreerida end beetakasutajaks, kui tarkvara avatakse kasutuseks. See juhtus suve lõpus. Võrreldes pilootlahendusega on praegune Lingvist teinud nii kujunduslikke, kui (vist ka) sisulisi muudatusi päris palju. Erinevalt Duolingost ei keskendu Lingvist punktide jagamisele ja keeleõpe on paljuski ühesuunaline: sa kirjutad prantsusekeelseid sõnu.
Need kaks keskkonda erinevad oma õpetamismetoodikas suuresti. Duolingo puhul on sulle ette antud peatükid, mida läbida. Sa näed algust ja kusagil lehe lõpus on viimane prantsusekeele õppetund. Lingvisti puhul sellist ettedefineeritud voogu ei ole - tundub nagu keeleõpe ei lõpekski kunagi, sest nähtavat lõpp-punkti ei ole. Kuidas sellesse suhtuda? Ühtepidi on mõnus, näed - on olemas lõpp-punkt puhu püüelda. Seisund, kus sa oskad. Teistpidi - lähtudes maailma tegelikkusest, ei õpi me võõrkeeli kunagi ära. Keeleõpe on pidev protsess, kus alati on vaja juurde omandada, meelde tuletada ja ka praktikat.
Duolingo seevastu annab kasutajale ette peatükid ja alapeatükid, mille läbimise järgi mõõdetakse edasijõudmist. Tunnetusliku keskmise järgi võtab ühe alampeatüki läbimine aega 20 minutit. Duolingo probleem minu jaoks seisneb, et peatükid on *väga* erineva raskusastmega. Mõni peatükk on selline, et suudad teha esimese korraga terve alampeatüki ära samas teist alampeatükki teed paar nädalat järjest ja ikka ei saa jagu. Tasemete ebaühtlus tekitab kergesti frustratsioon - "no ei jää need asjad meelde, ma ei viitsi seda enam teha". Eriti ajab marru aga peale pooletunnist pusimist ja järjekordset ülesande läbikukkumist tekkiv nörritav pasunaheli: böööööööööööö.
Selleks, et nö. päevatulemus Duolingos kirja saada tuleb lahendada mõni lihtne, esimese taseme peatükk ja seeläbi algoritmi petta. Paar näidet imelikest Duolingo lausetest. "Flirtimise" peatüki, kõige esimese taseme lause: "Je ne suis pas saoul, je suis justeivre de vous." Vastata võib ainule kas: "I'm not drunk, I'm just intoxicated by you." või "I am not drunk, i am just intoxicated by you" Sama peatüki lause: "Même sans gravité sur Terre, jetomberais amoureux de toi." Õige tõlge: "Even without Earth's gravity, I would fall in love with you." Tuletan meelde, et need peaks olema algtaseme laused. Sellised laused algtasemel tunduvad suhteliselt absurdsed.
Duolingo eelis Lingvisti kõrval tuleb välja aga pakutavates lausetes. Kui Lingivist õpetab sulle mõnda sõna, siis see sõna tulebki ainult konkreetses lauses. Seetõttu tekib kergelt võimalus, ilma eesti/inglisekeelset tõlget nägemata, teada juba, mis on õige vastus. Seda kõike puhtalt lause pikkuse ja sõnade kuju järgi - silmamälu. Duolingo lausetevaramu tundub seevastu olevat laialdasem ning õpetatav sõna võib esineda väga erinevates lausetes. Seeläbi saab selgeks sõna tähendus, mitte ei tea sõna ainult asupaiga ja lause välimuse (mitte sisu) järgi.
Sõnu korrates on aga Lingvisti algoritm targem. Võib vist isegi öelda, et pigem Lingvistil on algoritm ja Duolingol pole. Kui on mingi sõna, millega sa pidevalt eksid, siis Lingvist näitab tunnetuslikult tõesti seda sõna rohkem, millega sa hädas oled. Duolingo lahmis seevastu suhteliselt ükskõikselt kõiki sõnu võrdselt. Ainukese erandina teeb ta eelise pigem sõnadele, mida on vähem näidatud, mitte mis on vähem selged.
Kokkuvõtteks - jään hetkel mõlemat kasutama. Mõlemal on omad eelised ja puudused. Kombineerides oleks päris hea toode, mis kindlasti aitaks ka keelt kiiresti selgeks teha. Võib-olla teen mõne aja pärast jälle kokkuvõtte, kui seis on muutunud. Või olen teinud valiku emma-kumma kasuks.
Kommentaarid
Pigem võiks keeleõppe tarkvara olla ka nagu khanacademy, kus alguses õpetatakse midagi lihtsat ja siis selle peale hakatakse laduma järjest uusi ja keerukamaid teemasid.
Mina ei kasuta enam kumbagi rakendust :P