Asjad mis mulle meeldivad

Käisin eile Rimis üle pika aja ning kassas kogesin järgmist elamust. Kassas oli praktikant-õpipoiss, nagu tavaliselt ikka neid poodides leidub. Noor, vist alles 20nendatesse jõudnud noor neiu, kelle näpud käisid väga vilkalt minu kaupa läbi lastes. Nii kiiresti, et ma isegi küsisin kas ta on tõesti alles esimest päeva tööl. Selgus, et oli. Tema seljataga oli eluaastaid juba palju näinud 60nendates daam, kes oli ilmselt mingi vanem-müüja vms. Igaljuhul oli tema ülesandeks noort tema esimesel päeval juhendada. Kaup läbilöödud toppisin oma pangakaarti masinasse. toks-toks-toks pin sisse. Masin näitas "Võite kaarti eemaldada". Siinkohal hakkasid arenema sündmused. Mul on nimelt selline komme, et peale seda kui masin teatav kaardi eemaldamise lubamisest küsida see alati müüjalt üle. Kas võin või mitte. Komme tekkis kui algusajal tühistati pidevalt mu tehingud liiga varajase nkaardi väljatõmbamise pärast ära. Küsisin ka seekord: Kas võin kaarti eemaldada. Praktikant: Jah, tehing o...

Üks tõsisematest vigadest, mida ettevõtte saab teha on mitte uurida ja selgitada välja, kes on ettevõtte kliendid. See on vale juba puhtalt turunduslikus mõttes. Kui ettevõtte ei tea oma kliente, kuidas ta saab väita, et teab millised on kliendi vajadused. Sellest aga veel tõsisem on viga, kus ettevõtte ütleb oma kliendile: ma ei tea sinust midagi. See on vale nii turunduslikult aga näitab ka suhtumist - me ei väärtusta oma kliente niipalju, et nende kohta teada isegi lihtsamaid asju. Krediidipanga näide Sisenesin hiljuti Krediidipanga internetipanka, et sooritada vajalikke makseid. Mind ootas aga ees üllatus. Krediidipank oli saatnud mulle veebiankeedi uurimaks minu rahulolu pakutava teenusega. Iseenesest on tore, et ka Krediidipanka on hakanud huvitama minu kui kliendi arvamus. Kahjuks oli tõsine viga tehtud juba esimese küsimusega. Kui kaua olete olnud Krediidipanga klient? Halloo, kosmos! Kes peaks teadma aastaid, mis ma olen veetnud mõne ettevõtte juures. Selles küsimusest saab o...

Vaatan kirjutamise hetkel Kanal2-st filmi, mis räägib tulevikust ja tulevikusõdadest. Terminaator on film, mille vaatamine lapsena põhjustas sügavaid mälestusi ja loodan, et mitte permanentseid traumasid. Kes selle filmi sisu ei tea, siis kokkuvõtvalt saan öelda, et filmi üks tegevusliine jutustab tulevikus (aastal 2030) peetavatest sõdadest. Sõdadest, kus tulistatakse laserrelvade abil ja sõditakse küborgitega: poolinimesed-poolrobotid. Siiski on huvitav, et sõda käib tavapäraste, endiselt Napoleoni-aegsete reeglite järgi. Mina tulistan sind, sina tulistad mind, kes pihta saab on surnud. Nagu polekski midagi muutunud aastasadadega. Jälgin samal ajal filmiga ka ühe silmaga Twitterit, sotsiaalmeedia populaarseimat platvormi. tänapäeval. See väljend "samal ajal" tähistab aeg paarkümmend aastat enne Terminaatori tulevikus olevaid lasersõdasid; tänast aastat 2009. Twitteris käib sõda, kübersõda. Sõda peetakse Iraani presidendi valimiste tulemuste pärast. Möödub minut ja juba on...

Ärge siis unustage, et nädalavahetusel tuleb minna valima. Endal sai e-hääletatud juba paar päeva tagasi. Enda valik jäi seekord Rohelisele Erakonnale , kes tänu oma noorusele pole viimasel ajal millegi halvaga silma veel jäänud. Samas ma ei ennusta neile edasipääsemist ka Euroopa parlamenti, kuid hää tuli ju kuskile anda. Vaata ka pilte: http://matkarent.ee/2ra-vali-edgarit/

Eestlased on alati tahtnud silma paista oma erakordse e-,i-,m-lembusega. Kelgime oma m-parkimise, e-valitsemise, i-meilimisega, ajal mil arenenud tööstusriikides otsitakse tänaval parkimisautomaate, korraldatakse senatites ja kodades debatte ja saadetakse populaarset tiguposti. Ajal millal e-lembelise Eesti online jaekaubanduse osakaal on 1% kogu ostudest on aga vanade ja mitte nii cool ides e-riikides: USAs ja Inglismaal online kaubanduse osakaalud vastavalt 7% ja 15%. [Allikas: Netikuller.ee online jaekaubanduse uuring 2008] . Kas ikka saame end pidada nii vingeks e-,i-,m-riigiks ajal mil online kaubandus pole isegi veel sipupükse jalast saanud? Teisipäeval sai arutletud Altexis teemal " Kes elavad majanduslanguse paremini üle – kas online või päris poed? " Teema käsitlusel sai lähtutud eelkõige enda kogemusest, Eesti praktikast ning illustreerimiseks toodi näiteid ka laiast maailmast. Ülaltoodud faktide ja meie vestluse põhjal sai järeldusi olla vaid üks: Eestis jäävad m...

Nutika lahenduse loomiseks pole alati tarvilik näha palju vaeva ja teha midagi ülikeerulist. Tooteid on võimalik uuendada, muuta praktilisemaks (seeläbi paremaks) tehes ka väga pisikesi muudatusi. Oma toote kohandamisel klientide vajadustega tasub alati proovida sooritada toote kasutajate tegevusi ka ise. Eelkõige sooritage neid tegevusi, mis paratamatult ning sunnitult kaasnevad eseme tööga ning mida peavad kasutajad sooritama veel lisaks. Seejärel analüüsi, kas oleks sooritatud samme võimalik kuidagi ühendada viisil, et kasutajad saaksid tehtud vähema ajaga rohkem? Hea näide tegevuste ühendamisest on IKEA supipott. Kuigi peaaegu alati on toiduretseptidel juures toiduainete kasutamise kogused siis sama sageli puudub nende koguste mõõtmiseks korralik mõõtevahend. IKEA pott lahendab selle mure funktsionaaldisainiga - mõõtevahendiks on pott ise ning mõõdik on värvitud poti seinale. Hind IKEAle: praktiliselt olematu. Idee ja kasutegur tarbijale: Hindamatu. Kuidas saaksid sina oma tooteid...

Luues veebilehte, mis elatub põhiliselt reklamitulust tuleb silmas pidada, et reklaamist ei tohi saada lehekülje sisu. Külastaja tuleb leheküljele eelkõige ju sisulise info pärast, mitte vaatama vilkuvaid bännereid ja helisevaid reklaamklippe. Seetõttu, ära palun unusta oma lehte luues ja täiustades reklaamide kõrvale lisamast ka sisulist materjali. Siis suureneb ka võimalus, et külastajad tulevad leheküljele tagasi ja ühtlasi aitavad kasvatada ka reklaamitulusid. Ühe halva näitena hakkas silma tänahommikuse [12.02.2009] Äripäeva uudis .